Kui palju tuleks pensioniks kõrvale panna, et tagada rahaline kindlustunne?
SEB hiljutise uuringu järgi arvab 20% inimestest, et piisava pensioni saamiseks tuleks kõrvale panna vaid 5% sissetulekust. Arvestades raha väärtuse vähenemist ning kasvavaid hindu ja ootusi paremale elule, ei pruugi sellest vanaduspõlves majanduslikuks kindlustatuseks siiski piisata. Ekspert selgitab, milline säästumäär oleks pensionipõlveks tegelikult mõistlik.
Eestis annavad esimene ja teine sammas pensionieas keskmiselt ligikaudu poole inimese pensionile eelnevast sissetulekust. Selleks, et tagada rahaline kindlustunne ja säilitada harjumuspärane eluviis ka pensionipõlves, tasuks lihtsaima sammuna kaaluda ka kolmandasse sambasse investeerimist.
SEB uuringu kohaselt leiab Eestis 35% vastajatest, et piisava pensioni saamiseks tuleks kõrvale panna 6-10% igakuisest sissetulekust. Samas arvab pea veerand (22%) Eesti inimestest, et piisab vaid 5% kogumisest.
„Pensioni kogumisel mängivad rolli nii kogumisperiood kui ka kõrvale pandud summa. 5% ei ole aga kindlasti see säästumäär, millega tulevikus harjumuspäraselt hakkama saada,“ kommenteeris SEB Varahalduse juht Gert Vilms.
Murelikuks teeb ka asjaolu, et 11% vastanutest ei soovigi pensioniks täiendavalt kõrvale panna. „Pensioniks võib valmistuda erineval moel, näiteks investeerides ka kinnisvarasse või metsamaasse, pensionifondid ei ole ainus võimalus. Kuid vaid riiklikule pensionile lootma jäädes võib nende jaoks sissetuleku järsk vähenemine pensionile jäädes tulla ootamatu ja ebameeldiva üllatusena,“ rõhutas Vilms.
18% küsitletutest arvab, et pensionilisaks võiks kõrvale panna vähemalt 11-20% palgast, üle 20% sissetulekust paneks kõrvale ainult 14% eestimaalastest.
„Panustada maksimaalselt nii teise kui kolmandasse sambasse, see on enamike kogujate jaoks väga ambitsioonikas eesmärk. Siin saavad aga ka tööandjad appi tulla, aidates esimest sammu teha ning alustada tööandjapensionisse panustamisega,“ lisas Vilms.
Kui palju peaks penisoniks kõrvale panema?
Riik soodustab III sambas kogumist 15% ulatuses palgast, mis tagab keskmiselt 30% palgast pensionina. Tegelikult kogutakse keskmiselt 3%, mis annab umbes 6% palgast ja sedagi kogub vaid 20% tööealistest. „On arvestatud, et kui 15% sissetulekust kõrvale panna, peaks 30-40-aastaga pensioniks piisavalt suure summa suutma kõrvale panna,“ selgitas Vilms.
Sotsiaalministeeriumi analüüs toob välja, et pensioni täpne suurus ja asendusmäär sõltuvad küll tootlusest ja palgakasvust, kuid rusikareegel on, et 15% sissemakse määr annaks 40-aastase kogumisperioodi korral 30%, 30-aastase kogumisperioodi korral 23% ja 20-aastase kogumisperioodi korral 15% isiklikku asendusmäära. Kui kogumisperiood on lühem, on asendusmäär madalam.
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna uuring toimus 2025. aasta aprillis ja selle viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales kokku 3004 vastajat Balti riikidest.
SEB pensionitooteid pakuvad SEB Varahaldus ja SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Tutvuge tingimustega seb.ee ja pidage nõu asjatundjaga.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 56631925
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-meili aadress maarja.lumiste@seb.ee
