Koduostjad on valmis energiatõhusa kinnisvara eest maksma rohkem kui varem
SEB uute kodulaenude statistika näitab, et energiatõhusate A- ja B-klassi kodude eelistamine on tõusutrendis ning inimesed on valmis energiatõhusa kodu eest maksma rohkem kui varem. Samas ei pea madalama energiaklassiga kinnisvara eelistajad muretsema, sest madal energiamärgis või selle puudumine ei välista laenu saamist.
Energiamärgis annab võrreldava ülevaate, kui palju energiat vajab hoone kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks, sooja vee tootmiseks ja üldvalgustuseks.
Energiamärgiseid on kahte tüüpi:
1) Arvutuslik energiamärgis (ETA) koostatakse uutele ja rekonstrueeritavatele hoonetele, millel puuduvad reaalsed tarbimisandmed ning see kehtib kaks aastat kasutusloa väljastamise kuupäevast.
2) Olemasolevale hoonele koostatav energiamärgis (KEK) arvutatakse tegelike tarbimisandmete põhjal ning kehtib väljastamisest alates 10 aastat.
Koduostjad eelistavad energiatõhusat elamist
SEB kodulaenu uuringu põhjal on energiatõhusus asukoha järel teine kõige olulisem kriteerium uue kodu valikul. „Energiatõhusa kodu eelduseks on kvaliteetsemate ehitusmaterjalide kasutamine, mis omakorda kajastuvad kinnisvara kõrgemas hinnas. Küll aga, tõhusad materjalid vähendavad oluliselt hoone energiakulu, mistõttu jääb ostjale sisuliselt valik, kas investeerida praegu kallimasse kodusse või tasuda hiljem kõrgemate kommunaalkulude või hoone renoveerimise eest,“ rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
SEB uute kodulaenude statistika näitab, et energiatõhusate A- ja B-klassi kodude populaarsus on kasvamas. Kui 2023. aastal moodustasid A- ja B-energiaklassi elamud 23% uutest kodulaenudest, siis 2025. aasta esimesel poolel juba 27%.
„Ligi neljaprotsendiline kasv võib viidata sellele, et suurenenud on energiatõhusate kodude pakkumiste arv, ostjate eelistus madalamate energiakulude järele, samuti pakuvad pangad nende kodude finantseerimiseks soodsamaid laenutingimusi,“ selgitas Hallang.
Kasvutrendi näitab ka keskmine laenusumma energiatõhusa kinnisvara soetamisel. A-energiaklassi kodude puhul ulatus keskmine laenusumma 2025. aastal 204 000 euroni, mis on üle 20% kõrgem kui 2023. aastal, mil keskmine laenusumma A-klassi puhul oli 169 000 eurot. B-klassi kodude keskmine laenusumma kasvas samal ajal 142 000 eurolt 152 000 euroni.
Madal energiamärgis ei välista laenu saamist
C-klassi kodude puhul on keskmine laenusumma viimase kahe aastaga langenud 118 000 eurolt 114 000 euroni. Kuigi energiatõhusamate kodude osakaal kasvab, elab jätkuvalt suur osa eestimaalasi eelmisel sajandil ehitatud ja tänaseni renoveerimata elamutes.
„Kuigi A- ja B-klassi kodude puhul võivad laenuandjad pakkuda soodsamat intressi või väiksemat omafinantseeringut, jääb kodulaenu otsuse keskmesse siiski inimese laenu võtmise võimalused - sissetulek, juba võetud kohustused ja senine maksekäitumine. Kui laenuvõtja eelistus on vanem elukondlik kinnisvara, siis laenu saamist see ei takista,“ rõhutas Hallang.
Hallang lisas, et madalama energiaklassiga või amortiseerunud kinnisvara võib praegu tõesti tunduda soodsam valik, kuid tulevikus võivad sellega kaasneda lisakulutused energiatõhususe parendamiseks, millega võiks kodu ostmisel samuti arvestada.
