Föderaalreserv taas tähelepanu keskpunktis
Hoolimata USA kaubanduspoliitikaga seotud riskidest ja majanduse jahtumisest jätkasid üleilmsed aktsiaturud viimastel kuudel uutele kõrgustele ronimist. Samas pole portfelli väärtust eurodes arvestava investori jaoks pilt kuigi roosiline olnud. Näiteks MSCI World All Country indeks kerkis augustis dollaris mõõdetuna ligi 2,4%, kuid taas mängis olulist rolli dollari nõrgenemine, mistõttu lõpetas see indeks euros mõõdetuna hoopis 0,1% miinuses. Aasta esimese kaheksa kuuga oli indeksi tootlus dollaris 13.1%, aga eurodes paraku ümmargune null. Aktsiaturule annavad hoogu tehisaru buum ja lootused, et Föderaalreserv võtab taas suuna intresside alandamisele juba järgmisel kolmapäeval. Lähiajal keskendub turg tõenäoliselt USA makropildile ja Föderaalreservi reaktsioonile.
Globaalne majandus näib vastupidav
Kraadides majanduse tervist ostujuhtide indeksi alusel, võib tõdeda, et suures pildis pole kaubanduspinged seni väga haiget teinud. Globaalne ostujuhtide indeks tugevnes augustis teist kuud järjest, jõudes 52,9 punktini, ja tootmissektori vastav indeks kerkis taas veidi üle 50 punkti taseme, mis viitab sektori mõõdukale kasvule.
Tegelikult ei saa siit selget vastust, kas USA tariifide globaalne mõju pole olnud nii suur, kui esialgu kardeti, või on see mõju lihtsalt kaugemale edasi lükkunud. Mitu detaili, näiteks ostujuhtide indeksite uute tellimuste, varude ja tööhõive komponendid, räägivad pigem sellest, et aktiivsuse kasv jääb ajutiseks ning lähikuudel üldpilt taas nõrgeneb.
Tehisaru buum tasakaalustab USA tarbija nõrka jalgealust
Erinevad USA tarbijausaldust mõõtvad indikaatorid näitavad, et sealne tarbija tunneb ennast ebakindlalt ja on tarbimisotsustes ettevaatlik. Lisaks kasvab inimeste hirm võimaliku töökohakaotuse ees ja kahtlus uue töö leidmise perspektiivis. Seda pilti kinnistavad viimase kahe kuu tööhõiveraportid, viidates uute töökohtade loomise tempo järsule aeglustumisele.
Teisalt on USA majanduse üheks tugevaimaks mootoriks tõusnud tehisaru buum ja suurte tehnoloogiafirmade investeeringud andmekeskuste arendusse. Need sadadesse miljarditesse ulatuvad investeeringud on nii massiivsed, et majanduskasvu arvestuses katavad nad praegu ära suure osa eratarbimise kahanevast panusest. Seega on USA seisukohalt tegemist õnneliku ühtelangevusega: tehisaru buum on ajaliselt kokku sattunud tarbija ebakindluse ja tariifisõjaga. Vastasel juhul räägiks me tõsiselt majanduslanguse ohust.
Trumpi poliitiline konflikt kogub hoogu
Ühendriikides hakkavad üha enam silma presidendi vastasseis erinevate institutsioonidega ja poliitiline survestamine. Augusti lõpus tunnistas USA apellatsioonikohus Trumpi nn vastastikused tariifid ebaseaduslikuks, kinnitades sellega kaubanduskohtu kevadist otsust. Tõenäoliselt läheb vaidlus ülemkohtusse ja pole selge, kuidas see lõpeb. Eeldatavalt leiab Trump vajaduse korral tariifide kehtestamiseks teise tee, kuid kui kohtu otsus on presidendi jaoks negatiivne, siis muutub tema positsioon kaubanduslepete sõlmimisel nõrgemaks.
Nüüd on Trump võtnud sihikule muudatused Föderaalreservi nõukogus, et tagada endale sobivad intressiotsused. Selline Föderaalreservi survestamine ei ole kindlasti turgudele meeltmööda ja seab kahtluse alla rahapoliitika sõltumatuse. Niisugune asjade käik võib kergitada inflatsiooniootust ja pikemaajaliste riigivõlakirjade tootlust (ehk langetada nende hinda), survestades seeläbi ka aktsiaturge. Positiivsest küljest võib tõdeda, et nõrgad tööturuandmed annavad Föderaalreservile mõjuva põhjuse langetada intressimäära, ilma et tema sõltumatuse renomee kannataks.
Euroopa näib olevat suhteline võitja
Kuigi ka Euroopas on omajagu probleeme, paistavad mitmed asjad siin olevat Ühendriikidega võrreldes paremas seisus. Näiteks pole euroalal praegu probleemi tariifidest tuleneva inflatsioonisurvega, intresside langetamine on lõpukorral ja madalamad intressid on hakanud mõjuma: majanduskasv kiireneb tasapisi. Kasvu peaks toetama ka suurenevad eelarvekulutused kaitsevõimesse ja taristu arendamisse. Paraku on siin murekohaks protsesside aeglus ja olukorra teeb pinevaks Prantsusmaa valitsuskriis.
Aktsiaturu vaates kaupleb Euroopa endiselt USA suhtes erakordselt suure allahindlusega, mis pole täies ulatuses põhjendatav tehnoloogiafirmade madalama osakaaluga. Ettevõtete kasumikasvu ootus on Euroopas küll märksa madalam, kuid ka halva üllatuse võimalus on väiksem võrreldes optimistliku ootusega Ühendriikides.
Püsime äraootaval seisukohal
Oleme viimastel kuudel olnud aktsiapaigutustes veidi ettevaatlikud, oodates tariifisõja makromõjude selginemist. Seni pole selge, kas need mõjud on kujunenud eeldatust pehmemaks või võtab mõjude avaldumine lihtsalt rohkem aega. Kindel on aga see, et USA majandus on aeglustumas ja sealne tööturg ilmutab murenemise märke.
Kui teostub keskmine makroprognoos, mille kohaselt USA aastane majanduskasv aeglustub umbes 1,5%-ni, siis oodatakse börsifirmadelt liiga suurt kasumikasvu. Kui aga majanduskasv nii palju ei aeglustu, siis langevad intressid eeldatust vähem ja aktsiate turukordajad on liiga kõrged. Mõlemal juhul tähendab see USA aktsiatele lähema aasta perspektiivis nigelat kasvupotentsiaali.
Jälgime huviga, kuidas Trumpi poliitika makrotasandil täpsemalt välja kukub. Seniks peame mõistlikuks hoida aktsiariski tavapärasest madalamal. Turgudel on sel aastal kindlasti veel mingeid üllatusi varuks ja kokkuvõtteid on vara teha.
Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 56631925
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-meili aadress maarja.lumiste@seb.ee
