Eesti pensionifondid löövad rekordeid, aga kasu saab sellest vaid väike osa inimesi
OECD avalikustas värske pensionifondide statistika, millest selgub, et Eesti pensionifondide tootlus on OECD riikide seas tipus – see on hea märk, et liigume õiges suunas. Samas on Eesti inimestel pensioniks kogutud kordades vähem kui OECD riikides keskmiselt.
Eesti pensionivarad kasvasid 2024. aastal võrdluses aasta varasemaga 22,1%. See oli üks kiiremaid kasvutemposid läbi viimaste aastate. Koos Leedu (28,5%) ja Lätiga (24,1%) kuulus Eesti kolme kiireima kasvuga OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) riigi hulka.
Võrreldes 2023. aasta lõpuga on pensionifondide maht suurenenud aastaga 15,5 protsendilt 18 protsendile Eesti SKP-st. Samas jääme oluliselt alla tabeli tippudele nagu Taani (204% SKP-st), kusjuures on Eesti inimestel pensioniks kogutud Põhjamaadest kordades vähem raha.
Kõrge tootluse on toonud fondivalitsejate hea töö pensionivarade haldamisel ja oluline aktsiainvesteeringutel osakaal pensionivarade hulgas – üha rohkem inimesi valib endale vanusele vastava pensionifondi, mis aitab investeerimisstrateegiat paremini ajas kohandada.
Liigume õiges suunas, aga kasv võiks olla oluliselt suurem, kui suudame tõsta nii II kui III sambasse kogujate hulka. II sambasse kogujate hulka suurendaks valitsuse plaan lubada II sambast lahkujatel taasliituda viie aasta möödumisel. III samba populaarsus on tõusuteel, aga muret teeb jätkuvalt suur hulk inimesi, kas ei ole võimelised või ei soovi koguda täiendavalt III sambasse.
Gert Vilms
SEB Varahalduse juht
