Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Investorkaitse

Investorkaitse veebilehel on välja toodud investeerimisega seotud oluline teave, mis on vajalik igale investorile investeerimisotsuste tegemiseks ja AS SEB Pank või tema tütarettevõtjate (edaspidi: pank või SEB) poolt osutatavate investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste kasutamiseks. Enne investeerimisotsuste tegemist palume igal investoril tutvuda käesoleval veebilehel esitatud teabega.

Lisaküsimuste korral palume pöörduda SEB investeerimisnõustaja poole.

Riskid

Erinevad riskid ja nende allikad
Igasuguse investeerimistegevusega kaasnevad riskid ehk kahjumi tekkimise oht, samuti oht mitte saavutada kavandatud investeerimistulemust. Investeerimisega seotud riske tuleb hinnata enne investeerimisotsuse tegemist, samuti edaspidi korrapäraselt väärtpaberi või lepingu hoidmise ajal. Sellel veebilehel esitatud lühiülevaade ei anna ammendavat loetelu ega kirjeldust kõikidest investeerimisega seotud riskidest ja seotud kaalutlustest.

Iga klient peab vastavalt konkreetsetele asjaoludele hoolikalt analüüsima ja iseseisvalt hindama investeerimistegevusega seotud riske ning arvestama nende võimaliku mõju ja tagajärgedega. Seejuures tuleb arvestada ka iga konkreetse väärtpaberi, teenuse või muu investeerimistoote omadusi, võimalikku tootlust, enda riskitaluvust ja investeerimiseesmärke.

Korralduste täitmine

Klientide poolt antud väärtpaberite tehingukorralduste täitmisel ja edastamisel lähtub SEB teatud põhimõtetest ja reeglitest, mis on vormistatud alltoodud Kliendi korralduste parima täitmise korrana.

Täitmiskohtade ja kolmandast isikust vahendajate loetelu

Viis enim kasutatud täitmiskohta

 

Huvide konfliktide vältimine

SEB Panga Grupp pakub oma klientidele suures valikus finantsteenuseid ning võib muuhulgas kaubelda oma arvel. Selline olukord võib kaasa tuua huvide konflikte:

  • SEB Panga Grupi siseselt erinevate tegevusvaldkondade ja/või üksuste vahel;
  • SEB Panga Grupi (sealhulgas SEB Panga Grupi juhtide, töötajate, esindajate ja nendega otseselt või kaudselt kontrollsuhtes olevate isikute) ning SEB Panga Grupi klientide vahel; või
  • SEB Panga Grupi erinevate klientide vahel.

Pank on põhjalikult analüüsinud valdkondi, kus potentsiaalseid huvide konflikte võib tekkida. Analüüsi tulemusena on pank kehtestanud asjakohased meetmed, mida tuleb järgida, et vältida võimalike huvide konfliktide tekkimist või – kui need on juba tekkinud – maandada nende negatiivset mõju klientidele.

Meetmed on järgmised:

  • tegevusvaldkonnad, mille vahel võib tekkida huvide konflikt, eraldatakse üksteisest ning tagatakse, et neid ei mõjutataks teiste valdkondade poolt;
  • tagatakse potentsiaalselt tundlike tegevuste konfidentsiaalsus;
  • kehtestatud on sise-eeskirjad, millega tagatakse, et töötajad (ja nende lähisugulased) ei saaks pangas töötamise tulemusena klientide arvel isiklikku kasu;
  • välditakse klientidele ebasoodsat mõju avaldada võivaid aruandlusliine ja tasustamissüsteeme;
  • kehtestatud on töötajate kohustus pidada kliendi nimel toimingute tegemisel alati ja ainult silmas kliendi huve ning mitte võtta arvesse mingeid asjakohatuid tegureid, mis on seotud teiste isikute huvidega.

Üksikasjalikuma kirjelduse võimalike huvide konflikti situatsioonide ja nende vältimise ning maandamise meetmete kohta leiab sise-eeskirjana kehtestatud „Huvide konfliktide juhtimise poliitikast“.

Tasud ja hüved investeerimisteenuse ning investeerimisteenuse kõrvalteenuse osutamisel

Üldjuhul osutab pank oma teenuseid tasu eest ja klient maksab tasu vahetult pangale. Panga teenuste hinnakiri on kättesaadav panga veebilehel ja pangakontorites.

Pank võib teatud juhtudel siiski saada kliendile investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses rahalisi ja mitterahalisi tasusid ja hüvesid muult isikult kui klient (või kliendi esindaja). Samamoodi võib ette tulla, et pank annab tasusid ja hüvesid muule isikule kui klient. Huvide konfliktide vältimiseks ja seadusest tulenevate nõuete täitmiseks saab pank tasusid-hüvesid muult isikult kui klient ja annab neid muule isikule kui klient üksnes juhul, kui:

  • tasu või hüve ei tekita olemuselt ega funktsioonist tulenevalt panga ja kliendi vahel huvide konflikti;
  • tasu või hüve ei takista pangal osutada teenuseid ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil; ja
  • tasu või hüve on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks.

Teave saadava või makstava tasu kohta avaldatakse kliendile enne tehingut. Individuaalne teavitus tasude-hüvede kohta, mida pank on kliendile investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses aasta jooksul kolmandatelt isikutelt saanud või neile andnud, sisaldub igal aastal kliendile esitatavas kulude-tasude aruandes.

Pank võib kliendile investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses saada kolmandatelt isikutelt või anda kolmandatele isikutele järgmiseid väheolulisi mitterahalisi hüvesid:

  • investeerimisteenuse või väärtpaberiga seotud üldistatud või isikustatud teave või dokument;
  • kolmandalt isikult saadud kirjalikud materjalid, mis on emitendi või potentsiaalse emitendi tellitud ja tasutud ning mõeldud uue emissiooni turustamiseks või mida kolmas isik koostab emitendiga sõlmitud kokkuleppe alusel regulaarselt ja emitendi makstava tasu eest, tingimusel et materjalis on vastav lepinguline suhe selgesõnaliselt teatavaks tehtud ja materjal tehakse üheaegselt kättesaadavaks igale selleks soovi avaldanud investeerimisühingule või avalikkusele;
  • osalemine konverentsil, seminaril ja muul koolitusel, kus käsitletakse teatud investeerimisteenuse või väärtpaberi eeliseid ja omadusi;
  • elementaarne külalislahkus, nagu ärikohtumisel või äsja nimetatud üritustel pakutav toit ja jook;
  • muu väheoluline mitterahaline hüve, mis võib parandada kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ja mis investeerimisühingu ühe või mitme üksuse pakutavate hüvede kogutaset arvesse võttes tõenäoliselt ei takista oma olemuselt ega ulatuselt investeerimisühingul teenuseid osutada ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.

Pank võib vahendada erinevate fondivalitsejate poolt valitsetavaid fonde ja fondivalitseja võib pangale maksta müüdud fondiosakute eest tasu. Pank võib saada fondiosakute vahendamise eest järgmist rahalist tasu:

  • ühekordset tasu fondiosaku väljalaskmisel või tagasivõtmisel, mis arvutatakse protsendina fondiosakutesse investeeritud summalt; või
  • iga-aastast tasu, mis on teatud protsent fondivalitseja poolt saadavast valitsemistasust; või
  • mõlemat tasu.

Fondiosakud
Pank võib vahendada erinevate fondivalitsejate poolt valitsetavaid fonde ja vastav fondivalitseja maksab pangale müüdud fondiosakute eest tasu. Nimetatud tasu on üldjuhul arvestatud järgmiselt:

  • ühekordne tasu fondiosaku väljalaskmisel või tagasivõtmisel protsendina fondiosakutesse investeeritud summalt, või
  • kord aastas makstav osa valitsemistasust, või
  • kombinatsioon mõlemast eeltoodud variandist

Panga poolt saadava tasu suurus ja maksmise kord lepitakse kokku panga ja vastava fondivalitseja vahelises lepingus. Tasu suurus ja tasustamise kord võivad erineda nii fondivalitsejate lõikes kui ka sama fondivalitseja valitsetavate eri fondide lõikes. Vaadake teavet saadava tasu suuruse kohta.

 

Väärtpaberid

NB! Järgnev väärtpaberite kirjeldus on üldise iseloomuga. Erinevate finantsinstrumentide suhtes kohaldatavad tingimused võivad olla erinevad ja investorid peaksid alati veenduma, et nad on uurinud nende väärtpaberite omadusi, millesse nad investeerivad, ja on täielikult teadlikud nende väärtpaberite olemusest ja nendega seotud riskidest. Pank ei vastuta võimaliku kahju eest, mis klientidel võib tekkida, kui nad tuginevad investeerimisotsuse tegemisel ainult alljärgnevale teabele ja kes asjaomaseid väärtpabereid lähemalt ei uuri.

Üldteave väärtpaberite kohta
Väärtpaberid (st aktsiad, võlakirjad, fondiosakud, väärtpaberite hoidmistunnistused ning muud õigused või kohustused, millega kaubeldakse väärtpaberiturgudel) toodavad tavaliselt tulu dividendide näol (aktsiate puhul) või intresside näol (võlakirjade puhul). Lisaks võib väärtpaberi hind (st turuväärtus) kasvada või kahaneda võrreldes investeeringu tegemise ajal kehtinud hinna/turuväärtusega. Mõistet „investeering“ kasutatakse edaspidi ka väärtpaberite negatiivsete positsioonide korral (st siis, kui investor müüb väärtpaberi, mida ta ei oma, vaid mille ta on laenanud – nn katteta müük).

Investeeringust saadav kogutulu moodustub dividendi- või intressimaksete summast ning väärtpaberi turuväärtuse muutumisest. Tuletisinstrumentide (näiteks optsioonide, forwardite, futuuride jne) emiteerimisel kasutatakse mitmesuguseid alusvarasid, sealhulgas aktsiaid, võlakirju, väärismetalle ja valuutasid. Tuletisinstrumente võib kasutada investeeringuga kaasneva riski vähendamiseks või suurema tulu teenimiseks.

Iga investor soovib investeeringu positiivset tootlust, st investeeringut, mis teenib tulu, ja mida rohkem, seda parem. Ent samas tuleks arvestada riskiga, et investeeringu puhastulem on negatiivne, st et investeering toodab kahjumit. Kahjumirisk on erinevate väärtpaberite lõikes erinev, sest kasumipotentsiaal on tavaliselt korrelatsioonis kahjumiriskiga. Mida pikem on investeeringu kestus, seda suurem on kasumipotentsiaal, aga ka kahjumirisk. Riskide vähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid väärtpaberitesse investeerimise meetodeid. Tavaliselt peetakse ohutumaks mitte investeerida ainult ühte või paari väärtpaberisse, vaid mitmekesistada investeeringut, paigutades selle mitmesse väärtpaberisse. Need väärtpaberid peaksid tagama riskide hajumise, mitte aga enesega kaasa tooma samal ajal realiseeruda võivate riskide kontsentratsiooni. Välisvaluutas fikseeritud väärtpaberitesse investeerimisega kaasneb ka valuutarisk.

Konkreetsetesse väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad neile väärtpaberitele omased riskid, mida kirjeldatakse üksikasjalikumalt alajaotuses Riskid

Et riski võtab enese kanda klient, siis peaks ta oma investeerimisteenuse osutajalt või varavalitsejalt küsima nõu konkreetse investeeringu omaduste, tingimuste ning kaasnevate riskide kohta. Samuti peab klient järjepidevalt jälgima tema poolt väärtpaberitesse tehtud investeeringuid, olenemata sellest, kas ta sai enne investeeringu tegemist individuaalset investeerimisalast nõu või mitte. Investeeringute jälgimiseks vajalikku teavet, näiteks teavet kehtivate turuhindade kohta, avaldatakse suuremates ajalehtedes, paljude turuoperaatorite ja finantsteenuseid osutavate äriühingute veebilehekülgedel ning muus avalikus meedias. Lisaks peaks klient oma huve silmas pidades olema valmis vajaduse korral kiiresti tegutsema - sulgema positsioonid, mis ootamatult negatiivselt arenevad, või esitama laenude abil rahastatud investeeringute tarbeks lisatagatise, kui esialgse tagatise väärtus on langenud.

Aktsiate ostmine ja müümine reguleeritud turgudel ning muudes kauplemiskohtades kujutab endast äriühingu poolt emiteeritud aktsiate järelturgu. Tõhusad järelturud, st sellised turud, kus on lihtne leida ostjaid ja müüjaid ning kus sõlmitud tehingute pakkumisi ja hindu avaldatakse järjepidevalt avatud teabe keskkonnas, on kasulikud ka äriühingutele, mille väärtpaberid on reguleeritud turgudel kauplemisele võetud, sest neil on lihtsam emiteerida uue kapitali hankimiseks uusi väärtpabereid.

Erinevad kauplemiskohad
Väärtpabereid on võimalik osta ja müüa erinevat liiki kauplemiskohtades. Tavaliselt on sellisteks kauplemiskohtadeks või vahendajateks reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid (MTF), kliendi korralduste süsteemsed täitjad või investeerimisteenuseid osutavad äriühingud, mis võimaldavad börsiväliste väärtpaberitega kauplemist /turutegijad või muud likviidsuse tagajad või muud isikud, kes täidavad eelnimetatud isikutega samaväärseid ülesandeid või funktsioone.

Reguleeritud turud
Reguleeritud turgudel on võimalik kaubelda erinevate väärtpaberitega. Reguleeritud turgudel kohaldatakse kauplemisele võetud äriühingute suhtes rangeid nõudeid kohustuste tõttu, mis puudutavad muu hulgas äriühingu omakapitali suurust, omanikke, äritegevuse ajalugu ja finantsandmete avalikustamist. Reguleeritud turgude nimekirja peab Euroopa Komisjon ja selle leiab internetist aadressilt http://registers.esma.europa.eu/publication/

Mitmepoolne kauplemissüsteem
Mitmepoolne kauplemissüsteem on selline kauplemissüsteem, mis toimib reguleeritud turu või finantsteenuseid osutava äriühingu kaudu. Üldiselt on mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võetud väärtpaberite emitentidele kohaldatavad nõuded reguleeritud turgude nõuetega võrreldes vähem ranged.

Mitmepoolse kauplemissüsteemi nimetatakse sageli ka alternatiivturuks, kuna tegemist ongi sisuliselt alternatiiviga reguleeritud turule, kus viimase suhtes valitsevad teadupärast märksa kõrgemad nõuded väärtpaberite kauplemisele võtmisele jms. Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisel võimaldatakse erinevate isikute poolt ühetaolistel tingimustel üksteisele eri- või üheaegselt pakkumuste tegemine väärtpaberitega tehingute tegemiseks, samuti väärtpaberitega tehingute tegemine. Süsteemi eelduslikuks peamiseks erinevuseks reguleeritud turust (nt börsist) on seal kaubeldavate väärtpaberite väiksem likviidsus antud süsteemis võrreldes reguleeritud turul toimuva kauplemisega.

Kliendi korralduste süsteemsed täitjad
Kliendi korralduste süsteemne täitja (süsteemne täitja) on investeerimisteenuseid osutav äriühing, kes regulaarselt ja korrapäraselt täidab kliendi korraldusi väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, tehes oma arvel tehingu kliendiga.

Süsteemne täitja on kohustatud reguleeritud turule kauplemisele võetud likviidsete aktsiate kohta korrapäraselt ja pidevalt avaldama oma hinnanoteeringu tavapärasel kauplemisajal. Süsteemne täitja on kohustatud avaldama teistele turuosalistele lihtsasti kättesaadaval viisil tema poolt täidetud tehingute mahu, hinna ja tegemise aja.

Aktsia hinnanoteering sisaldab süsteemsele täitjale täitmiseks kohustuslikku hinda tehingute suuruste puhul, mis ei ole suuremad selle aktsialiigi standardsest turumahust. Aktsia hind peab kajastama selle aktsia suhtes turul kehtivaid tingimusi.

Investeerimistoodete liigitamine

Võlakirjad Struktureeritud võlakirjad Eurofondid Mitte-eurofondid Turul kaubeldavad fondid (ETF) Aktsiad Tuletisinstrumendid Väärtpaberite liigitamise üldinfo

 

Investorit kaitsevad tagatisskeemid

Selleks et investorit kaitsta, on riigi või turuosaliste algatusel loodud turuosaliste endi rahastatavad tagatisskeemid, mille peamisteks eesmärkideks on:

  • kaitsta investorit väärtpaberiturule investeerimisel ähvardavate riskide eest;
  • tagada väärtpaberituru korrapärast ja kindlat toimimist;
  • suurendada finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust;
  • välistada võimalus, et investeerimisteenuse osutaja tegevusest või tegevusetusest tekib investorile kahju;
  • leevendada juba esinenud kahjujuhtumite tagajärgi.

1. Tagatisfondi seadusest tulenev investorikaitse

Tagatisfond on tagatisfondi seaduse (TFS) alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kes alustas oma tegevust 1. juulil 2002. Tagatisfondi eesmärgiks on kaitsta hoiustajate, investorite, kohustuslike pensionifondide osakuomanike ja pensionilepingusse panustanud kindlustusvõtjate vahendeid.

Oma ülesannete täitmiseks Tagatisfond

  • kogub krediidi- ja investeerimisasutustelt, pensionifondide valitsejatelt ning pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid;
  • hüvitab seaduses sätestatud tingimustel
    • hoiustajale krediidiasutusse paigutatud hoiused,
    • investorile investeeringud ja
    • osakuomanikule pensionifondivalitseja tekitatud kahju;
  • toetab kindlustusandja pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale.

Tagatisfond moodustab talle laekuvatest osamaksetest

  • hoiuste tagamise osafondi,
  • investorikaitse osafondi,
  • pensionikaitse osafondi,
  • pensionilepingute osafondi ja
  • kriisilahenduse osafondi.

Hoiuste ja investeeringute tagamise ja kahju hüvitamise täpsem kord, samuti need hoiuse- ja investeeringutüübid, mida ei tagata ega hüvitata, on kirjas TFS-is ning selle alusel välja antud õigusaktides.

Allpool esitame kokkuvõtte Tagatisfondi toimimise peamistest aspektidest. Lisainfo saamiseks pöörduge palun Tagatisfondi poole (Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; tel 611 0730, e-post ,
veebileht www.tf.ee).

SEB või tema tütarettevõtted on vastavatesse osafondidesse nõuetekohased osamaksed tasunud.

Hoiuste tagamise osafond moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest. Selle osafondi arveltagatakse ja hüvitatakse TFS-is sätestatu kohaselt

  • Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutuse ning selle välisriigis asutatud filiaali hoiustaja hoiused;
  • Euroopa Majanduspiirkonna sellise lepinguriigi või muu välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiused osas, mis on sellise välisriigi tagatisskeemi alusel tagatud väiksemal määral kui TFS-i § 27 sätestatud tagatud määr (kui Finantsinspektsioon nii otsustab).

Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

Hoiuse intress arvutatakse määra alusel, mis on kirjas

  • arveldus- või laenulepingus või
  • kirjaliku lepingu puudumisel hoiuse peatamise päeval kehtinud krediidiasutuse hoiustamise tüüptingimustes.

Hüvitis kantakse hoiustaja teatatud pangakontole või makstakse hoiustaja taotluse alusel välja sularahas Tagatisfondi nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu.

Hoiuse hüvitis makstakse välja eurodes, konto vääringus või konto asukohariigi vääringus. Hoiustaja avalduse alusel võib hüvitise välja maksta hoiustaja elukohaks oleva EL liikmesriigi vääringus. Kui konto on muus vääringus kui hüvitise maksmise vääring, kasutatakse vahetuskursina hoiuse peatamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kurssi.

Kui hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandmise teenustasu on hüvitisest suurem või sellega võrdne, siis hüvitist välja ei maksta. Hüvitise maksmise eest võetav teenustasu ei saa olla suurem kui tasu, mida krediidiasutus sarnase teenuse eest tavaliselt võtab.

Hüvitis tuleb välja maksta seitsme tööpäeva jooksul, arvates hoiuste peatamise päevast.

Investorikaitse osafond moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest. Selle osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse investorile TFS-is sätestatu kohaselt investeeringud, mis ta on teinud Eestis registreeritud investeerimisasutuse ja välisriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali kaudu.

Investeerimisasutuseks on investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses, krediidiasutus ja fondivalitseja.

Investeering on poolte kokkuleppel või õigusaktil põhinev nõue, mille järgi peab investeerimisasutus investorile maksma raha või üle andma väärtpaberid, mis ta investorile võlgneb või mis investorile kuuluvad ja mida investeerimisasutus on investeerimisteenuse osutamiseks hoidnud või käsutanud.

Investeering tagatakse ja hüvitatakse hüvitamispäeva väärtuses, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses. Välisvaluuta ja välisvaluutas väljendatud väärtpaberite väärtus arvutatakse ümber eurodesse Euroopa Keskpanga kursi alusel hüvitamispäeval. Hüvitis kantakse investori teatatud pangakontole.

Investorikaitse osafondi arvel ei hüvitata investeeringut,

  • mille omanikul on sellesama investeerimisasutuse ees täitmata kohustusi (hüvitamata jäetakse selle kohustuste ulatuses);
  • mis tuleb hüvitada Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse §-de 52 ja 53 alusel (need punktid reguleerivad Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ja kontohalduri tsiviilvastutust tekitatud kahju hüvitamisel).

Pensionikaitse osafond moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest. Selle osafondi kulul hüvitatakse TFS-is sätestatud tingimustel kohustusliku pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju, mida pensionifondivalitseja ei ole  Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks osakuomanikule kogumispensionide seaduse (KPS) §-de 32–36 alusel hüvitanud. 

Kahjuna käsitatakse KPS-i § 32 lõikes 1 ja 2 sätestatut, mille puhul Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides ja pensionifondi tingimustes märgitud nõuete rikkumise, mis on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikule. Kahju suurust määrates võetakse arvesse kogu tekitatud varaline kahju, sh saamata jäänud tulu võrreldes olukorraga, kus rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud nagu pensionifondi muu vara.

Üldpõhimõtte järgi hüvitatakse pensionikaitse osafondi arvel kahju summas kuni 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta täies ulatuses. Kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90% ulatuses.

Määratud hüvitissumma eest annab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja osakuomanikule maksimaalse täisarvu selle pensionifondi osakuid, kuhu osakuomanik teeb hüvitamise ajal kohustusliku kogumispensioni sissemakseid.

Kui osakuomanik on sõlminud pensionilepingu või kui ta on surnud, siis omandatakse talle selle olemasoleva pensionifondi osakuid, mille osakuid ta viimasena omandas.

Kui kõik pensionifondid, mille osakuid osakuomanik on omandanud, on likvideeritud, siis antakse hüvitise eest osakuomaniku või tema pärija nimetatud pensionifondi osakuid.

Pensionilepingute osafond moodustatakse kindlustusandjate osamaksetest. Selle osafondi arvel tagatakse pensionilepingujärgsete kohustuste täitmine TFS-is sätestatud ulatuses, toetades kindlustusandja ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (välja arvatud Eesti kindlustusandja Eesti filiaali) pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale, kui esialgse kindlustusandja tegevusluba tunnistatakse kehtetuks või kui talle määratakse erirežiim või
kuulutatakse välja pankrot.

Toetamisega tagatakse kindlustusvõtjale kohustusliku kogumispensioni väljamaksed. Toetussumma leitakse pensionilepingule vastava kindlustustehnilise eraldise ja finantskohustuse ning kindlustusportfellile vastava seotud vara vahena.

Kriisilahenduse osafond moodustatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses nimetatud krediidiasutuste ning investeerimisühingute osamaksetest. Selle osafondi arvel rahastatakse vaid finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning nende tütarettevõtete ja filiaalide suhtes rakendatavaid kriisilahendusmeetmeid.

2. Tallinna börsi reglemendist tulenev investorikaitse

Nasdaqi Tallinna börsil toimunud tehingute tagamist reguleerib börsi reeglistik. Börsitehingute tagamiseks on loodud garantiifond, mis koosneb börsi liikmete rahalistest sissemaksetest.

Tallinna börs kasutab garantiifondi raha eelkõige juhul, kui börsitehingut ei saa realiseerida, kuna tehingu pooleks olev börsi liige on maksejõuetu. Maksejõuetus hõlmab pankrotimenetluse algatamist, moratooriumi väljakuulutamist või muud sarnast menetlust, millega kaasnevad börsi liikmele kuuluva vara käsutamise piirangud.

Börsil on õigus kasutada garantiifondi vahendeid ka näiteks juhul, kui mõne muu börsitehingu realiseerimata jätmine seaks ilmselt ohtu turu korrapärase toimimise. Börsi liige vastutab ühtlasi selle eest, et tema kliendil oleks börsitehingu realiseerimiseks piisavalt vara (müügitehingu puhul väärtpabereid ja ostutehingu puhul raha).

AS SEB Pank on Tallinna börsi liige ja ta on enda osamakse garantiifondi tasunud. 

Lisainfo saamiseks pöörduge palun Tallinna börsi poole (Tartu mnt 2, 10145 Tallinn; tel 640 8800, epost  , veebileht www.nasdaqbaltic.com).

3. Väärtpaberite keskregistri seadusest tulenev investorikaitse

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 53 lõike 2 järgi peab kontohaldur kindlustama kontode haldamisest tuleneva vastutuse.

AS-il SEB Pank on Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ.) kontserni liikmena kindlustuskate muu hulgas kahjule, mis võib tuleneda pangatöötaja või kolmanda isiku õigusvastasest tegevusest või kuritegelikust ründest ning pangatöötaja ametialasest lohakusest.

AS SEB Pank (edaspidi SEB või pank) tegutseb Eestis tegevusloa alusel krediidiasutusena ja võib lisaks pangandusteenusele osutada investeerimisteenuseid.
SEB osutab järgmisi investeerimisteenuseid:

  • väärtpaberitega seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine;
  • väärtpaberitega seotud korralduste täitmine klientide nimel või arvel;
  • väärtpaberitega kauplemine oma arvel;
  • väärtpaberiportfelli valitsemine;
  • investeerimisnõustamine;
  • väärtpaberite pakkumise või emiteerimise korraldamine.

Kliendi tehingukorralduse edastamine ja täitmine
Väärtpaberitega on võimalik kaubelda nii selleks ettenähtud kauplemiskohas (näiteks reguleeritud turg või mitmepoolne kauplemissüsteem) kui ka väljaspool kauplemiskohta. Väärtpaberitega kauplemine toimub üldjuhul maakleri (SEB Marketsi osakonna töötaja) vahendusel, kuid klient saab korraldusi esitada ka pangakontoris või internetipangas.
Olenevalt sellest, kas tehingukorralduse saanud maakleril on ligipääs konkreetsele kauplemiskohale või mitte, täidab maakler kliendi korralduse ise või edastab selle täitmiseks maaklerile (mõnele teisele pangale või investeerimisühingule), kellel on asjakohasele turule ligipääs.
Korraldust täites ja edastades lähtub SEB kliendi korralduste parima täitmise korrast .
SEB kliendisuhteid investeerimisteenuste osutamisel reguleerivad vastava toote tingimused.
Panga väärtpaberikontot ja väärtpaberitega kauplemist puudutavate tingimustega ning finantsturgude kliendilepingu alusel sooritatava tehingu (sh valuutatehingu) tingimustega saab tutvuda toodete ja teenuste tingimuste veebilehel .
 

Finantsturgude kliendilepingu alusel osutatavate teenustega seotud SEB Markets osakonna kontaktandmed.
Nimi Valdkond Kontaktandmed
Kert Koppel
kapitaliturgude grupp
Aktsiate ja võlakirjadega kauplemine tel 665 7782
E-post:
Jaak Raivo
kapitaliturgude grupp
Aktsiate ja võlakirjadega kauplemine tel 665 7184
E-post:
Bruno Palksaar
markets osakond
Tuletisinstrumendid ja
valuutatehingud
tel 665 7187
E-post:
Argo Suurkask
markets osakond
Tuletisinstrumendid ja
valuutatehingud
tel 665 7792
E-post:
Kristofer Vähi
markets osakond
Tuletisinstrumendid tel 665 7785
E-post:


Pank võib kaubelda mitmesuguste väärtpaberitega ka enda arvel.

Väärtpaberiportfelli valitsemine
Väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutab pank ainult privaatpanganduse kliendile ehk kliendele, kelle investeeritava vara maht on keskmisest suurem.
Privaatpanganduse teenuste ja kontaktandmetega saate tutvuda privaatpanganduse veebilehel.

Investeerimisnõustamine
Panga erakliendihaldurid ja privaatpanganduse kliendihaldurid osutavad kliendile nõustamisteenust, mille üks osa on investeerimisnõustamine.
Investeerimisnõustamisel antakse kliendile väärtpaberitehingu kohta isiklik soovitus. Pank annab kliendile investeerimisnõu juhul, kui selles on selgelt kokku lepitud.
Selleks et teha kindlaks kliendile sobivad investeerimisteenused ja -tooted, hinnatakse iga kliendi asjaolusid investeerimisnõustamisel individuaalselt (sobivuse hindamine). Investeerimisteenused ja -tooted peavad olema kooskõlas kliendi investeerimiseesmärkide, riskitaluvuse, kahjumi kandmise võime, finantsvõimekuse, investeerimisteadmiste ja -kogemuste ning muude kliendi asjaoludega.
Kõik investeerimisnõuanded põhinevad teabel, mille klient on pangale investeerimisnõustamise käigus andnud. Seetõttu on äärmiselt oluline, et klient annaks pangale täpset ja ajakohast teavet.
Investeerimisnõustamise tulemuseks on kliendile väljastatav dokument, mis sisaldab sobivuse hinnangut ja isiklikku soovitust investeerimistoodete kohta.
Pank hindab investeerimistoodete sobivust kliendile regulaarselt  kord aastas.

  • Sobivuse regulaarsel hindamisel on tähtsaks sammuks kliendi andmete ajakohastamine.
  • Seejärel hindab pank seda, kas investeerimistooted, mida ta eelmisel nõustamisel kliendile soovitas ja mille suhtes klient tegi tehingu, sobivad kliendile endiselt.
  • Sobivuse regulaarse hindamise tulemusel väljastatakse kliendile sobivuse hinnang.

Kui klient soovib ka uut investeerimisnõustamist, siis selle nõustamise järel väljastab pank kliendile uue isikliku soovituse.
Lisaks iga-aastasele sobivuse hindamisele tuleb kliendil sobivuse hindamine uuesti läbi teha siis, kui toimub muutus tema investeerimiseesmärkides, riskitaluvuses, kahjumi kandmise võimes, finantsvõimekuses, investeerimisalastes teadmistes või -kogemustes või muudes temaga seotud asjaoludes.
Kui olete huvitatud SEB nõustamisteenusest (sh investeerimisnõustamisest), et koos panga kogenud spetsialistidega leida endale sobivaim lahendus, siis registreeruge nõustamisele aadressil www.seb.ee/kutse. Tingimustega, mille alusel pank nõustamisteenust (sh investeerimisnõustamist) osutab, saate tutvuda toodete ja teenuste tingimuste lehel.

Väärtpaberite pakkumise või emiteerimise korraldamine
SEB pakub ettevõtjale väärtpaberite pakkumise või emiteerimise korraldamist, et kaasata investorite raha. Väärtpaberite emiteerimist korraldab SEB Marketsi osakond.

Oluline lisateave
Kasutades SEB teenuseid ja tehes tehinguid SEB vahendusel pakutavate investeerimistoodetega, peab klient enne hoolikalt tutvuma konkreetse teenuse või toote tingimuste, omaduste ning riskidega. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
Investeerimisteenuste ja -toodete puhul peab klient muu hulgas mõistma alljärgnevaid asjaolusid.

  • Väärtpaberitesse tehakse investeeringuid ja väärtpaberite positsioone hoitakse kliendi enda riisikol.
  • Väärtpaberite ja investeerimistoodete tootlus ei ole üldjuhul garanteeritud ning hind võib nii tõusta kui ka langeda.
  • Klient peab endale hoolikalt selgeks tegema need panga tingimused, mis reguleerivad investeerimisteenuseid ja -tooteid.
  • Kliendil tuleb põhjalikult tutvuda tehingu sooritamise kohta esitatud tehingukinnitusega. Seejuures peab klient võimalikest vigadest viivitamatult panka teavitama.
  • Klient peab oma väärtpaberiinvesteeringuid ja väärtpaberite positsioone pidevalt jälgima.
  • Klient peab aktiivselt ja omal algatusel rakendama meetmeid, mis muudavad väärtpaberiinvesteeringu ning muude positsioonidega kaasneva kahjumiriski minimaalseks.
  • Välismaiste väärtpaberite ja fondidega seonduvad õigused võivad erineda selliseid väärtpabereid ja fonde reguleerivatest kohalikest õigustest.
  • Kliendi väärtpaberite või raha hoidmiseks kasutataval depositooriumil, arveldussüsteemil või halduril võib kliendi vara suhtes olla pandiõigus, kinnipidamisõigus või tasaarveldamisõigus, kui vastava riigi õigusakt seda lubab.

Varade kaitse

Investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise käigus hoiavad kliendid enda väärtpabereid ja raha SEB poolt hallatavatel kontodel või SEB vahendusel teiste kontohaldurite poolt hallatavatel kontodel (s.o esindajakontodel). Klientide varade hoidmisel ja kaitsmisel lähtub SEB õigusaktides kehtestatud nõuetest ning kliendiga kokkulepitud tingimustest. Investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisel järgib SEB klientide varade kaitsmise ja hoidmise reegleid.

Väärtpaberikonto- ja tehingute tingimused.

Väärtpaberikonto tingimustega on samuti võimalik tutvuda pangakontoris.

Väärtpaberite hoidmisel ja tehingute tegemisel välisriikides ja esindajakontode kaudu tuleb arvestada asjaomaste riikide regulatsioonide, erinevate tehniliste lahenduste, sealsete turuosaliste poolt kehtestatud reeglite ja kujunenud turupraktikaga.

Välisriikide kontohaldurite vahendusel väärtpaberite hoidmise asjaolud

Iga klient ja investor peab kindlasti arvestama kaasnevate riskidega.

Võimalikud huvide konfliktid on kirjeldatud siin.

Kliendid

SEB liigitab kõik kliendid, kellele osutatakse investeerimisteenuseid tavaklientideks, asjatundlikeks klientideks või võrdseteks vastaspoolteks. Allpool selgitame klientide liigitamist ning liigitamise tähendust.

Klientide liigid ja liigitamise põhimõtted

Liigitades kliendi ühel alljärgnevatest viisidest, määratakse kindlaks kliendile võimaldatava investorkaitse ulatus:

  • tavaklient;
  • asjatundlik klient;
  • võrdne vastaspool.

Tavakliendil ei pruugi olla piisavaid teadmisi, asjatundlikkust ega kogemusi, et ise adekvaatselt hinnata investeerimisotsustega kaasnevaid riske. Seetõttu pakutatakse tavaklientidele kõige ulatuslikumat investorkaitset. Teabe edastamise kohustus SEB, tema poolt pakutavate investeerimistoodete ja -teenuste ning väärtpaberite kohta on suurim just tavaklientide puhul.

Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks. SEB on kohustatud eelnimetatud asjaolusid hindama ning hindamisel peab SEB võtma arvesse ka kavandatud tehingute või teenuste laadi. Lisaks peab hindamise käigus olema täidetud vähemalt kaks alljärgnevatest tingimustest:

  1. klient on eelneva nelja kvartali jooksul teinud väärtpaberiturul keskmiselt vähemalt 10 olulises mahus tehingut kvartalis;
  2. kliendi väärtpaberiportfelli maht ületab 500 000 eurot;
  3. klient töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta finantsvaldkonnas ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta.

Asjatundlikul kliendil on investeerimistoodete ja teenuste alal eeldatavasti laialdasemad teadmised ja kogemused mõistmaks investeerimisteenuste või tehingute või tehingu- või tooteliikidega kaasnevaid riske. Samuti on asjatundlike klientide varade suurus ning tehingute maht ja arv eelduslikult suuremad kui tavakliendil. Sellest lähtuvalt on asjatundlikele klientidele pakutav investorkaitse ka mõnevõrra väiksem kui tavakliendi puhul.

Üldjuhul on asjatundlik klient juriidiline isik, kes vastab vähemalt kahele järgmisele tingimusele:

  • tema bilansimaht on vähemalt 20 miljonit eurot;
  • tema netokäive on vähemalt 40 miljonit eurot;
  • tema omakapital on vähemalt 2 miljonit eurot.

Veel käsitab SEB asjatundlike klientidena järgmiseid isikuid:

  • Eesti või välisriigi krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja või muud finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus;
  • Eesti Vabariik või välisriik või Eesti või välisriigi kohaliku või regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank;
  • rahvusvaheline organisatsioon, sh Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank;
  • isik, kelle peamine äritegevus seisneb oma arvel kaupade või kaupade tuletisinstrumentidega kauplemises;
  • isik, kes kaupleb oma arvel finantsfutuuride, -optsioonide või muude tuletisväärtpaberite turgudel ning rahaturgudel üksnes tuletisväärtpaberite turgudel tehtud investeeringute kindlustamiseks või teeb tehinguid nimetatud turgudel osalejate arvel või kujundab neile hindu ja kelle tehingute täitmise tagavad samadel turgudel arveldust korraldavad isikud.

Kliente, kes ülaltoodud tingimustele ei vasta, käsitab SEB üldjuhul tavaklientidena, kuid ülalkirjeldatud tingimustel võib tavaklient siis paluda enda käsitamist asjatundliku kliendina.

Asjatundlik klient võib taotleda enda käsitamist tavakliendina, kui tema hinnangul ei ole ta ise võimeline teenuste ja tehingutega seotud riske piisavalt hindama või juhtima. Sellisel juhul ei eelda SEB tema puhul asjatundliku kliendiga võrdset kõrget teadlikkust väärtpaberiturust. Asjatundlik klient on kohustatud SEB-d teavitama muutustest, mis võivad mõjutada tema käsitamist asjatundliku kliendina. Kui SEB-le saab teatavaks, et asjatundliku kliendina käsitatav klient ei vasta enam tingimustele, peab SEB kliendile kohaldama tavakliendi sätteid vastavalt muutunud asjaoludele.

Teatud investeerimisteenuste puhul (s.o väärtpaberiga seotud korralduste vastuvõtmisel ja edastamisel ning korralduste täitmisel kliendi nimel ja arvel) võib SEB käsitada teatud kliente võrdse vastaspoolena. Selliste klientide puhul on õigusaktidest tulenev investorkaitse kõige madalam. Selliste klientide puhul eeldatakse, et nende kompetentsus ei erine SEB enda kompetentsusest. Seega ei pea SEB nõudma oma kliendilt teavet tema investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenustega seotud teadmiste või kogemuste ning nende teenustega seotud eesmärkide ja asjaolude kohta ega esitama teavet väärtpaberite ja kavandatud investeerimisstrateegia kohta ega andma juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega.

Ümberliigitamine
Soovi korral võib klient taotleda enda käsitamist teist liiki kliendina. Kui ümberliigitamine tähendab kliendi osas kehtiva investorkaitse ulatuse vähenemist (nt tavakliendi liigitamine asjatundlikuks kliendiks) hindab SEB kliendi puhul ülaltoodud asjaolusid. Kui see tähendab aga investorkaitse suurenemist (nt asjatundliku kliendi liigitamine tavakliendiks), siis ümberliigitamise riske ja tagajärgi SEB jaoks.

Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina ja vastupidi. Asjatundlik klient võib taotleda enda käsitamist võrdse vastaspoolena ning võrdne vastaspool võib taotleda enda käsitamist kas asjatundliku kliendina või tavakliendina. Kliendi liigituse muutmise taotlus tuleb esitada klienditeenindajale.

Selgitused nende õiguste kohta, millest klient võib jääda ilma, kui ta valib vähem investorkaitset pakkuva kliendi liigituse, on esitatud siin

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.