Investorkaitse

Korralduste täitmine

Klientide poolt antud väärtpaberite tehingukorralduste täitmisel ja edastamisel lähtub SEB teatud põhimõtetest ja reeglitest, mis on vormistatud alltoodud Kliendi korralduste parima täitmise korrana.

Korras viidatud täitmiskohtade loetelu

Kolmandast isikust vahendajad

Kliendi korralduste täitmise kord (kehtivus 20.12.2015 - 19.12.2016)

Kliendi korralduste täitmise kord (kehtivus 22.12.2014 - 29.12.2015)

Kliendi korralduse parima täitmise kord (kehtivus 01.12.2013-21.12.2014)

Kliendi korralduste täitmise kord (kehtivus 01.09.2011 - 30.11.2013)

Kliendi korralduste täitmise kord (kehtivus 26.02.2009 - 31.08.2011)

Kliendi korralduste täitmise reeglid (kehtivus 12.11.2007 - 25.02.2009)

KLIENDI KORRALDUSTE PARIMA TÄITMISE KORD

Kehtiv alates 20.12.2016

1. SISSEJUHATUS
Käesolev dokument „Kliendi korralduse parima täitmise kord“ (edaspidi kord) sätestab reeglid, mida AS SEB Pank (edaspidi SEB) on kohustatud järgima oma tava- ja asjatundlike klientide nimel või arvel täidetavate või edastatavate finantsinstrumente puudutavate tehingukorralduste (edasipidi korraldus) puhul. SEB teeb vastavalt korrale kõik mõistlikult võimaliku, et täita kliendi korraldus parimal võimalikul viisil. SEB palub tähele panna, et kuigi korras sätestatud reeglid peaksid üldjuhul SEB klientidele andma parima võimaliku tulemuse, ei ole siiski mingit garantiid, et konkreetse tehingu asjaolud võimaldavad selle saavutamist iga üksiku tehingu puhul.
SEB-le korraldust andes nõustub klient tehingu täitmisega käesolevas korras sätestatud protseduuride kohaselt.

Kui klient küsib SEB-lt hinnapakkumist (requests for quote - RFQ) ja nõustub talle SEB poolt esitatud hinnapakkumisega, või kui tehingu tingimused (sh hind) lepitakse konkreetselt SEB ja kliendi vahel kokku enne tehingu täitmist, loetakse selle tulemusena tehtud tehingut tavakliendi jaoks korralduse parimaks täitmiseks ja asjatundliku kliendi puhul kliendi initsiatiivil tehtavale RFQ tehingule käesolev kord ei kohaldu.

Üksikut kliendi korraldust võib täita osadena vastavalt korras sätestatud reeglitele. 

SEB võib piirata kauplemist konkreetsete väärtpaberite või teatud liiki väärtpaberitega või piirata vastuvõetavate korralduste liike.
SEB ei ole kohustatud teistele turuosalistele viivitamata avalikustama kliendi määratud hinnaga korraldust seoses reguleeritud turule kauplemiseks võetud aktsiaga, mida valitsevatel turutingimustel kohe ei täideta.

2. KLIENDI KONKREETSED JUHISED

Kui klient annab SEB-le konkreetse juhise, kuidas tema korraldust või osa sellest tuleks täita, täidab SEB korralduse vastavalt kliendi juhisele. SEB soovib kliendile rõhutada, et kliendi poolt SEB-le konkreetse juhise andmine võib takistada SEB-l võtta kasutusele meetmeid ja järgida reegleid, mille SEB on korras korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamiseks välja töötanud ja rakendanud.

3. TÄITMISE ERINEVATE TEGURITE SUHTELINE TÄHTSUS

SEB arvestab kliendi korralduse täitmisel või edastamisel järgmisi asjaolusid:

• hinda, millega tõenäoliselt saab korraldust täita, ja täitmisega kaasnevaid kulusid;
• nii täitmise kui ka arveldamise kiirust ja tõenäosust;
• korralduse suurust ja olemust ning selle mõju turule;
• kõiki muid asjaolusid, mis SEB hinnangul on kliendi parimates huvides ja asjakohased korralduse täitmiseks.

Korralduse täitmisel kaalub SEB ka selliseid tegureid nagu kliendi liigitus ning klienti ja tema korraldust iseloomustavad andmed; finantsinstrumentide omadused, mille suhtes korraldus esitati; neid täitmiskohti, kuhu korralduse võib suunata, iseloomustavad andmed; ning valitsevad turutingimused.
Eritingimuste puudumisel on SEB eesmärgiks teostada tehing parima võimaliku tulemusega kliendi poolt tasumisele või saamisele kuuluva kogu rahasumma suhtes hõlmates finantsinstrumendi hinda ja täitmisega seotud kulusid (sealhulgas täitmiskoha teenustasusid, arveldustasusid ja muid korralduse täitmisega seotud tasusid). Teatud juhtudel, näiteks suuremahulise korralduse täitmisel, võivad täitmise kiirus ja tõenäosus olla olulisemad faktorid kui tehingu kogumaksumus.

4. REGULAARSELT KAUBELDAVATE FINANTSINSTRUMENTIDE KORRALDUSTE TÄITMINE VÄLISTES TÄITMISKOHTADES

Seda korra osa kohaldatakse tehingutele piisavalt likviidsete finantsinstrumentidega, millega kaubeldakse reguleeritud turul (näiteks börsil), mitmepoolses kauplemissüsteemis (näiteks First North) või mõnes muus täitmiskohas (näiteks kliendi korralduste süsteemne täitja, likviidsuse pakkuja või SEB ise). Sellised finantsinstrumendid on muu hulgas:

• aktsiad;
• võlakirjad ja muud intressi tootvaid või diskonteeritud võlakohustused, s.h. indeksiga seotud võlakirjad;
• tuletisväärtpaberid või -lepingud;
• kaetud aktsiate ostutähed (covered warrants), börsil kaubeldavad fondiosakud (ETF-id) ning börsil kaubeldavad sertifikaadid (ETC-d) ning
• muud välises täitmiskohas kaubeldavad finantsinstrumendid.

SEB täidab eelpoolnimetatud finantsinstrumente puudutavaid kliendi korraldusi järgmiselt:

• Korraldus suunatakse täitmiseks tavaliselt täitmiskohta, mis SEB arvates annab kliendile parima kombineeritud tulemuse arvestades 3. punktis kirjeldatud tegureid.
• Kui korraldus on nii suur, et selle täitmisel tuleb olla ettevaatlik vähendamaks korralduse ebasoodsat mõju turule, täidab SEB korralduse turul sellisel ajal ja selliste eraldi osadena, nagu tema põhjendatud hinnangu kohaselt on vajalik, et saada oma kliendi jaoks parim võimalik üldtulemus kujuneda võivas olukorras.
• Kui asjaolud seda võimaldavad ja eeldusel, et SEB arvates ei mõju see kliendile kahjulikult, võib SEB otsustada täita korralduse või osa sellest enda või otse mõne teise osapoole või mõne teise SEB kliendi korralduse vastu. SEB teeb seda vaid juhul, kui tehingu teostamise ajal tundub tõenäoline, et tulemus on kliendile vähemalt sama hea kui reguleeritud turul täitmise korral.
• Kui SEB arvates võiks see olla kliendi huvides suurema kui standardse turu mahuga tehingu puhul, võib SEB pakkuda kliendile kogu kliendi tehingu täitmist oma arvel sellise hinnaga, mis võib olla küll ebasoodsam kui turul antud väärtpaberi väikeste koguste suhtes hetkel valitsev hind, ei ole aga tõenäoliselt halvem kui turul valitsev avalik hind antud korraldusega samaväärse tehingu osas. Sellise tehinguga seotud tingimused lepitakse kliendiga kokku enne korralduse täitmist.
• Kui klient küsib SEB-lt hinnapakkumist tehingule, mille vastaspooleks on SEB, teeb SEB kõik tagamaks, et tema poolt pakutud hind oleks õiglane igas olukorras.

5. REGULAARSELT MITTEKAUBELDAVATE FINANTSINSTRUMENTIDE KORRALDUSTE TÄITMINE VÄLISTES TÄITMISKOHTADES

Seda korra osa kohaldatakse tehingutele nende finantsinstrumentidega, mis ei ole piisavalt likviidsed ning millega ei kaubelda regulaarselt reguleeritud turul või muus kauplemiskohas. Nende hulka kuuluvad standardsed, kuid börsil mittekaubeldavad finantsinstrumendid, aga ka finantsinstrumendid, mis on loodud kas SEB või muu vahendaja poolt ühest või mitmest koostisosast (millest mõni võib olla noteeritud või kaubeldav iseseisvalt) näiteks selleks, et saada konkreetsel juhul nõutavate riskiomadustega finantsinstrument. Sellised finantsinstrumendid on muu hulgas:

• võlakirjad ja teised intressi tootvad või diskonteeritud võlakohustused;
• börsivälised tuletisväärtpaberid ja – lepingud (OTC derivatiivid);
• finantsinstrumendid, mille tulu on seotud konkreetse indeksi või hinna tootluse alusega.
• finantsinstrumendid, mille aluseks on või mis sisaldavad kursside- või hinnavahe lepinguid;
• aktsiad, mida ei ole võetud kauplemisele reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või muus kauplemiskohas;
• fondiosakud (mitte ETF-id) ning
• muud reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või muudes täitmiskohtades regulaarselt mittekaubeldavad finantsinstrumendid.

SEB täidab sellise finantsinstrumendiga seotud kliendi korralduse järgmisel viisil:

• SEB võib täita korralduse oma arvel mõistliku hinnaga. Hinnakujunduses arvestatakse SEB-le kättesaadavat valitsevat turuhinda või finantsinstrumendi struktuuris sisalduva alusvara, indeksi või kursi taset või teisi olulisi turutegureid või -sündmusi. Lisaks arvestatakse hinna kujundamisel kulusid ning riske, mis kaasnevad kõnealuse finantsinstrumendi arvutusmudeliga. Need on kulud, mis on seotud kliendi korralduse täitmisega SEB oma arvel, vastaspoole krediidirisk, operatsioonirisk või riskipositsioon, mis on võetud instrumendi loomise ja selle klientidele kättesaadavaks tegemisega ning SEB mõistlikku kasumit nende faktorite valguses. Regulaarselt mittekaubeldavate instrumentide korralduste täitmisel lähtub SEB põhimõttest, et kui klient küsib SEB-lt hinnapakkumist ja nõustub talle SEB poolt esitatud hinnapakkumisega, või kui tehingu tingimused lepitakse konkreetselt SEB ja kliendi vahel kokku, loetakse selle tulemusena tehtud tehingut kliendi jaoks korralduse parimaks täitmiseks.
• Võimaldamaks korralduse täitmist finantsinstrumentidega, millel ei ole hõlpsalt kättesaadavat hinnanoteeringut, võib SEB täita korralduse teise turuvälise turuosalise vahendite või mõne teise oma kliendi korralduse vastu.
• Fondiosakute puhul teostab SEB oma kliendi korralduse edastades selle otse või vahendaja kaudu fondivalitsejale (või muule sarnasele isikule), kes vastutab vastava fondi haldamise eest.

6. VÄÄRTPABERITE LAENAMINE JA ESMATURU TEHINGUD

SEB täidab väärtpaberite laenamistehingud SEB oma arvel õiglase hinnaga ja vastavalt kliendiga konkreetselt kokkulepitud tingimustele. Esindajakontol või muul klientide väärtpaberite ühiseks hoidmiseks mõeldud kontol kliendi jaoks hoitavaid väärtpabereid võib SEB eelkõige arvelduste kohase teostamise eesmärgil laenata tasuta.   

SEB täidab finantsinstrumentide esmaturu tehingud kas edastades kliendi korralduse vastavalt kliendi juhistele emitendile või emitendi esindajale või märkides kõnealuse finantsinstrumendi oma arvel tuginedes kliendi poolt SEB-le antud korraldusele. Mõlemal juhul tuleb käituda vastavalt konkreetse emissiooni tingimustele.

7. PANGA OMA ARVEL TEHINGUTE TEGEMINE

SEB ei tee oma arvel tehinguid hinnaga, mis on võrdne või parem, kui klientidelt saadud korralduste hind samale väärtpaberile enne, kui SEB on täitnud kõik sellised klientide korraldused tehingute tegemiseks sama väärtpaberiga (välja arvatud tavapärase turutegemise, stabiliseerimis- ja tagasiostuprogrammi raames tehtud tehingud). Samuti on tehingute tegemine oma arvel keelatud, kui SEB on teadlik sellest, et tema klient soovib esitada korralduse sama iseloomuga tehingu tegemiseks või kui see võib muul viisil kliendile kahju põhjustada.

SEB võib erinevate klientide korraldused täita SEB oma arvel ainult siis, kui selline korralduste täitmine vastab iga kliendi parimatele huvidele ning tagab tema poolt esitatud korralduse täitmise parima täitmise reeglite kohaselt.

Kui otsustatakse võtta positsioon SEB oma arvel (välja arvatud juhul, kui seda tehakse kliendi korralduse täitmise hõlbustamiseks), siis tuleb registreerida vastava otsuse tegemise aeg, ning positsiooni SEB oma arvel võib võtta alles siis, kui kõik kuni SEB oma arvel tehingu teostamise otsuse tegemise hetkeni laekunud klientide korraldused on täidetud.

8. SEB POOLT KASUTATAVAD TÄITMISKOHAD

SEB on mitme erineva reguleeritud turu ja mitmepoolse kauplemissüsteemi liige ning võib esitada korraldusi ja sooritada tehinguid SEB nimel turutegemise eesmärgil Nasdaq OMX Balti börsidel. Lisaks omab SEB otsest juurdepääsu mitmetele muudele täitmiskohadele, mis vastavalt igale juhtumile valitakse (lisaks muudele põhjustele) lähtudes sellest, et konkreetse täitmiskoha kasutamine peab aitama kaasa korralduste täitmisele kooskõlas klientide parimate huvidega võttes arvesse täitmise tegurite suhtelist tähtsust.

SEB poolt hetkel kasutatavate täitmiskohtade loetelu on üleval veebilehe aadressil www.seb.ee/investorkaitse.

SEB soovib siiski tähelepanu juhtida asjaolule, et SEB võib täita klientide korraldusi ka täitmiskohtades, mis ei ole selles loetelus välja toodud, kui ta peab seda asjakohaseks selle ajahetke sündmuste valguses ning on ebatõenäoline, et selliselt tegutsemine tooks kliendi jaoks kaasa kokkuvõttes halvema tulemuse.

9. KORRALDUSTE ESITAMINE JA EDASTAMINE KOLMANDATEST ISIKUTEST VAHENDAJATELE

Väärtpaberiportfelli valitsemise teenuste pakkumisel ja/või oma klientide korralduste edastamisel käsitleb SEB korraldusi vastaval hetkel sobival viisil, mis arvestab kliendi parimaid huve vastaval hetkel ja juhul, kui see on kohane, võib SEB kasutada kolmandast isikust vahendajat (maaklerit).
SEB hindab hoolikalt kolmandast isikust vahendajat, keda ta kavatseb kasutada ja kellega ta soovib suhteid luua. Kolmandast isikust vahendajaga ärisuhte loomisel, kellele korraldused esitatakse või täitmiseks edastatakse, arvestab SEB selliste teguritega nagu hind, kulud, kiirus, täitmise ja arveldamise tõenäosus, kuid ka teiste teguritega, mis võivad olla olulised ja kliendi parimates huvides korralduse esitamise ja edastamise hetkel. Nimekiri SEB poolt kasutatavatest kolmandatest isikutest vahendajatest on leitav veebilehe aadressil www.seb.ee/investorkaitse.

10. TÄITMINE VÄLJASPOOL REGULEERITUD TURGU VÕI MITMEPOOLSET KAUPLEMISSÜSTEEMI

SEB võib kliendi nõusolekul täita kliendi korraldused väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi. See kehtib eelkõige börsil mittekaubeldavate finantsinstrumentide suhtes, kuid seda võidakse kasutada ka börsil kaubeldavate finantsinstrumentide puhul.

11. KLIENDI KORRALDUSE KÄITLEMINE

SEB täidab kõikide klientide korraldused täpselt, õiglaselt ja viivitamatult ning püüab täita võrreldavad korraldused vastuvõtmise järjekorras, välja arvatud juhul, kui arvestades korraldust või valitsevaid turutingimusi on see teostamatu ning selline erand põhimõttest on õigustatud ja kliendi parimates huvides.

SEB asub kliendi korraldust täitma viivitamatult pärast korralduse vastuvõtmist, kusjuures korralduste vastuvõtmise ajaline järjestus võib sõltuda kanalist, mille kaudu korraldus esitati. Kui kliendi korraldus saabub vahetult enne vastava kauplemiskoha sulgemist, võib asuda SEB korraldust täitma järgmisel börsipäeval.
 

12. KORRALDUSTE KOONDAMINE JA TEHINGUTE JAOTAMINE

Eeldusel, et see ei ole üldjoontes puudutatud klientidele kahjulik, võib SEB oma klientide korraldused koondada teiste klientide korraldustega või korraldustega, mida SEB annab oma nimel ja arvel.

Korralduste koondamise eesmärk on saada kliendile võimalik parim tulemus korralduste mahtude käsitlemise hõlbustamise ja/või turul paremate tingimuste saamise kaudu, kuid see ei anna mingit garantiid, et koondamine siiski teatud juhtudel ei võiks mõne konkreetse korralduse puhul olla kliendile kahjulik.

SEB võib täita kliendi korralduse või SEB oma arvel antud korralduse koondatuna teise kliendi korraldusega üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) on ebatõenäoline, et korralduste ja tehingute koondamine on kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse, kahjulik ja
b) igale kliendile, kelle korraldus koondatakse, peab olema avalikustatud, et koondamise mõju võib konkreetse korralduse puhul talle kahjulik olla.

Kui SEB on koondanud SEB arvel antud korraldusi ühe või enama kliendi korraldusega, ei tohi jaotada sellega seonduvaid tehinguid kliendile kahjulikul viisil. Koondatud korraldustega seonduvad tehingud jaotatakse SEB ja kliendi vahel sama hinnaga välja arvatud juhul kui see ei ole kliendi poolt määratud hinnast tulenevalt võimalik.

Kui SEB koondab kliendi korralduse SEB oma arvel antud korraldusega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, tuleb sellega seonduvad tehingud jaotada esmajärjekorras kliendile ja alles seejärel SEB-le.

Erandiks on juhtumid, mil on ilmne, et klientide korralduste ja SEB oma arvel antud korralduse koondamiseta ei oleks olnud võimalik klientide korraldusi nii soodsatel tingimustel või üleüldse täita. Sellisel juhul kaasab SEB oma arvel tehtud tehingu jaotusse proportsionaalsuse alusel.

Kui SEB koondab kliendi korralduse teiste klientide korraldustega, jaotatakse tehingud klientide vahel võrdeliselt. Koondatud korraldustega seonduvad tehingud jaotatakse klientide vahel sama hinnaga välja arvatud juhul kui see ei ole kliendi poolt määratud hinnast tulenevalt võimalik. Kui koodatud korraldused täidetakse osaliselt, jaotatakse tehingud nende klientide vahel proportsionaalselt.

Kui tehingu koondamist või jaotamist puudutav otsus tehakse viisil, mis lahkneb käesolevas korras sätestatud reeglitest, tuleb SEB Compliance Officer’ile sellest teatada.

Kõik tehingud peavad SEB süsteemides enne tehingu lõpuleviimist alati olema selgelt seostatavad tehingu aluseks olevate otsuste või korraldustega.

Tehingut ei tohi teha juhul, kui ei ole selge, kelle huvides tehing tehakse. Oluline ei ole see, kas tehingut tegev isik on teadlik tehingust kasu saavatest isikutest, vaid oluline on, et need isikud on võimalik vajaduse korral kindlaks teha. Rikkumisena ei käsitata seda, kui fondivalitseja (kas SEB siseselt või SEB kliendina) avalikustab alles pärast tehingu tegemist nende klientide andmed, kellele see tehing jaotatakse.

Suuremahulisi korraldusi võib teiste korraldustega (st teiste klientide korraldustega või SEB oma arvel antavate korraldustega) koondada ainult siis, kui antud ajahetkel on ilmne, et seesugune koondamine ei ole ühegi asjaomase kliendi jaoks kahjulik, st kliendi huve ei riiva tema korralduse täitmiseks kuluv aeg, tehingu lõpuleviimine, saavutatud hind ega kaasnenud kulud.

Kliendi tavapärase mahuga limiitkorralduse (korraldus, mille alusel tehtava väärtpaberitehingu täitmishind ei tohi olla suurem või väiksem kui korralduses määratud hind (limit order)) väärtpaberite suhtes, millega kaubeldakse reguleeritud turul või muus kauplemiskohas, edastab SEB vastavale reguleeritud turule või kauplemiskohale ilma koondamata.

Korralduste koondamise otsuste (sealhulgas SEB oma arvel antud korralduste otsuste) puhul tuleb registreerida otsuse tegemise aeg ja üksikasjalik teave koondatavate korralduste kohta.

Kui on tehtud otsus kliendi korralduse koondamiseks teiste korraldustega, ei või koondatud korraldusi enam eraldada, välja arvatud siis, kui see on ilmselgelt kliendi huvides.

SEB vahendustasusid ei tohi struktureerida, rühmitada ega nõuda nende tasumist sellisel viisil, mis põhjustaks ebavõrdse olukorra täitmiskohtade vahel.

SEB registreerib ja jaotab kliendi arvel täidetud korraldused korrektselt ja õigeaegselt.

13. KAUPLEMISE KATKEMINE JA SÜSTEEMIVEAD

Teatud juhtudel, nagu näiteks kauplemise seiskumise, täitmiskoha poolse tehingu tühistamise, süsteemivigade või muu põhjuse tõttu võib SEB otsustada, et klientide parimate huvide nimel on vajalik kasutada korralduste täitmiseks või edastamiseks vahendeid, mis erinevad tavaliselt sellise korralduse puhul kasutatavatest. Sellistel juhtudel võtab SEB tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et saavutada oma kliendi jaoks parim võimalik tulemus antud olukorras.

Kui eelpool mainitud sündmuste tagajärjeks on kauplemise katkemine, teeb SEB mõistlikke pingutusi kontakti saamiseks nende klientidega, kelle korraldusi ei ole veel täidetud, et saada täiendavaid juhiseid. Kui SEB-l ei õnnestu täiendavate juhiste saamine, siis võtab SEB tarvitusele kõik meetmed, mis on kliendi parimates huvides ning sel juhul on tulemus kliendile siduv.

Kui turukorraldaja tühistab turul teostatud tehingu või muudab seda, siis see kohaldub ka SEB ja tema klientide suhtes isegi sellisel juhul, kui SEB on eelnevalt kliendile kinnitanud, et tema tehing on täidetud. SEB võtab kasutusele kõik asjakohased meetmed, et klienti sellisest olukorrast viivitamatult teavitada, välja arvatud juhul, kui asjaolud sellist kliendi teavitamist ei võimalda.

14. KAUPLEMINE VÄLJASPOOL PANGA TÖÖRUUME

SEB ei võta korraldusi vastu, ei edasta täitmiseks ega täida korraldusi väljaspool panga tööruume.

15. KORRA MUUTMINE JA UUENDAMINE

SEB võib korda aegajalt muuta. Kord, täitmiskohad, kolmandatest isikutest vahendajad ja täitmiskorraldused ning nende tulemused vaadatakse üle, et tagada parima võimaliku tulemuse pakkumine SEB klientidele. Seda tehakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Kõik korra muudatused avaldatakse SEB veebilehel aadressil www.seb.ee/investorkaitse. Muudatused ja uuendused jõustuvad nende veebilehel avaldamisele järgneval päeval.

Huvide konfliktid

Pank pakub klientidele laia finantsteenuste valikut, mis hõlmab erinevaid äritegevuse liike. Nende teenuste valik on oma olemuselt selline, et aeg-ajalt võib tekkida huvide konflikte. Huvide konflikti all mõeldakse olukordi, kus panga (sealhulgas panga juhtkonna, juhatuse, töötajate jne) ja tema klientide huvid või panga erinevate klientide huvid võivad minna vastuollu. Lisaks võivad potentsiaalsed huvide konfliktid tekkida panga erinevate tegevusvaldkondade vahel ning panga ja Skandinaviska Enskilda Banken AB kontserni muude üksuste vahel. Pank on põhjalikult analüüsinud valdkondi, kus potentsiaalseid huvide konflikte võib tekkida. Nendeks valdkondadeks on näiteks turuanalüüs, finantsnõustamine ja ettevõtete rahandus. Analüüsi tulemusena on pank kehtestanud vastavad meetmed, mille eesmärgiks on viia miinimumini tegelikkuses panga kliente mõjutavate huvide konfliktide risk.

Nendeks meetmeteks on:

• tegevusvaldkonnad, mille vahel võib tekkida huvide konflikt, eraldatakse üksteisest ning tagatakse, et neid ei mõjutataks teiste valdkondade poolt
• tagatakse potentsiaalselt tundlike tegevuste konfidentsiaalsus
• kehtestatud on sise-eeskirjad, millega tagatakse, et töötajad (ja nende lähisugulased) ei saaks pangas töötamisest isiklikku kasu klientide arvel
• välditakse klientidele ebasoodsat mõju avaldada võivaid aruandlusliine ja tasustamissüsteeme
•  kehtestatud on töötajate kohustus pidada kliendi nimel toimingute tegemisel alati ja ainult silmas kliendi huve ning mitte võtta arvesse mingeid asjakohatuid tegureid, mis on seotud teiste isikute huvidega

Kõiki ülalkirjeldatud meetmeid reguleerivad huvide konflikte käsitlevad panga sise-eeskirjad. Sise-eeskirjades on erinevaid potentsiaalseid huvide konflikte üksikasjalikumalt kirjeldatud ja sätestatud, kuidas huvide konfliktide puhul käituda, et need ei avaldaks negatiivset mõju klientidele. Nimetatud sise-eeskirjadega saab tutvuda siin

Tasud ja hüved
Üldjuhul osutab pank enda teenuseid tasu eest. Panga teenuste hinnakiri on kättesaadav panga veebilehel ja pangakontorites.

Täiendavalt on pangas kehtestatud sise-eeskirjad, mis reguleerivad finantsinvesteeringutega seotud teenuste osutamisel isikute rahalist motiveerimist ja nn peibutustasu vastuvõtmist (näiteks turule sisenemise eest makstavad tasud, vahendustasud ja muud rahalised stiimulid). Pank võib ise rahaliselt motiveerida ja hüvesid peibutisi vastu võtta ainult siis, kui on täidetud teatud tingimused. Kõige olulisem nõue selles kontekstis on, et makstava või saadava tasu eesmärk peab seisnema kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmises ning tasu ei või olla kliendi huvidega vastuolus. Lisaks ei või kirjeldatud viisil teisi isikuid motiveerida ega rahalisi hüvesid vastu võtta, kui see on vastuolus panga kohustusega viia oma äritegevust ellu ausalt, õiglaselt ja professionaalselt. Kui isikut, kes ei ole klient või tema esindaja, motiveeritakse rahaliselt seoses kliendi äriasjadega, või kui selliselt isikult võetakse vastu mõni niisugune hüve (välja arvatud juhtudel, kui tegemist on õiguspärase tasuga teenuse osutamise eest), siis sellest asjaolust teavitatakse klienti enne vastava teenuse osutamist.

Kliendile antakse sellekohase taotluse korral lisateavet selliste tasude kohta, mis on seotud tema ja panga vahelise ärisuhtega, või edastatakse kliendile panga vastavad sise-eeskirjad. Alljärgnevalt kirjeldame lühidalt teatud investeerimistoodetega seotud tasusid, mida pangale kolmandate isikute poolt makstakse või mida pank ise maksab.

Fondiosakud
Pank võib vahendada erinevate fondivalitsejate poolt valitsetavaid fonde ja vastav fondivalitseja maksab pangale müüdud fondiosakute eest tasu. Nimetatud tasu on üldjuhul arvestatud järgmiselt:

• ühekordne tasu fondiosaku väljalaskmisel või tagasivõtmisel protsendina fondiosakutesse investeeritud summalt, või
• kord aastas makstav osa valitsemistasust, või
• kombinatsioon mõlemast eeltoodud variandist

Panga poolt saadava tasu suurus ja maksmise kord lepitakse kokku panga ja vastava fondivalitseja vahel sõlmitud lepingus. Tasustamise kord võib fondivalitsejate lõikes, aga ka sama fondivalitseja valitsetavate fondide lõikes, erineda.

SEB poolt saadavad tasud

Lisaks võib pank osaleda fondivalitseja poolt läbiviidud tasuta koolitustel, mis võimaldavad pangal teostada paremini fondiosakute müüki. Samuti võivad SEB kontserni kuuluvate fondivalitsejate poolt valitsetavate fondide osakuid teatud juhtudel müüa ka teised finantsinstitutsioonid. Sellisel juhul võidakse neile maksta tasu ülalkirjeldatud viisil.

Struktureeritud instrumendid
SEB võib müüa struktureeritud instrumente, mis ei ole emiteeritud SEB poolt vaid teiste emitentide poolt. Sellistel juhtudel maksab emitent pangale tasu struktureeritud instrumentide vahendamise eest. Tasu võib seisneda protsendis panga vahendusel müüdud instrumentide väärtusest. Tasu suurus ja arvutamise põhimõtted võivad erinevatel emitentidel või sama emitendi instrumentidel erineda. Samuti võib pank enda poolt emiteeritud struktureeritud instrumente müüa kolmandate isikute vahendusel, mille eest maksab pank sellele isikule ka tasu. Üldjuhul seisneb tasu ühekordses tasus vastavalt investeeritud summale.

Võlakirja- ja aktsiaturg
Pank võib saada tasu võlakirjade või rahaturuinstrumentide emitentidelt emissioonide korraldamise või järelturu tehingute või muude ülesannete täitmise eest. Tasu on üldjuhul väljendatud:

• fikseeritud tasuna; või
• muutuva tasuna vastavalt väärtpaberite käibele; või
• kombinatsioonina eeltoodud variantidest

Väärtpaberite tehingukorralduste vastuvõtmisel, edastamisel või täitmisel kliendilt saadavat tasu võib pank maksta osaliselt edasi kolmandatele isikutele, kelle poolt osutatav teenus on kliendi huvides ja tõstab kliendile osutatava teenuse kvaliteeti (nt investeerimisanalüüs). Makstav tasu arvestatakse üldjuhul protsendina kliendi poolt makstavast tasust.

Väärtpaberiportfelli valitsemine
Pank võib teha koostööd teatud portfellivalitsejatega, kes teostavad enda või enda klientide väärtpaberiarveldused pangas. Pank ja portfellivalitsemise teenuse osutaja kokkuleppe alusel võivad pank ja vastav teenuse osutaja omavahel jagada portfellivalitseja kliendi poolt makstavat tasu.

Klientide värbamine ja suunamine
Pank võib maksta või saada tasu kolmandalt isikult kliendi värbamise või kliendi kolmandale isikule suunamise eest. See tasu arvutatakse tavaliselt ühekordse tasuna, aastatasuna, milleks on teatav protsent hallatavate varade summast, makstud vahendustasude teatud osal põhineva aastatasuna või nimetatute kombinatsioonina.

Väärtpaberid

NB! Järgnev väärtpaberite kirjeldus on üldise iseloomuga. Erinevate finantsinstrumentide suhtes kohaldatavad tingimused võivad olla erinevad ja investorid peaksid alati veenduma, et nad on uurinud nende väärtpaberite omadusi, millesse nad investeerivad, ja on täielikult teadlikud nende väärtpaberite olemusest ja nendega seotud riskidest. Pank ei vastuta võimaliku kahju eest, mis klientidel võib tekkida, kui nad tuginevad investeerimisotsuse tegemisel ainult alljärgnevale teabele ja kes asjaomaseid väärtpabereid lähemalt ei uuri.

Üldteave väärtpaberite kohta
Väärtpaberid (st aktsiad, võlakirjad, fondiosakud, väärtpaberite hoidmistunnistused ning muud õigused või kohustused, millega kaubeldakse väärtpaberiturgudel) toodavad tavaliselt tulu dividendide näol (aktsiate puhul) või intresside näol (võlakirjade puhul). Lisaks võib väärtpaberi hind (st turuväärtus) kasvada või kahaneda võrreldes investeeringu tegemise ajal kehtinud hinna/turuväärtusega. Mõistet „investeering“ kasutatakse edaspidi ka väärtpaberite negatiivsete positsioonide korral (st siis, kui investor müüb väärtpaberi, mida ta ei oma, vaid mille ta on laenanud – nn katteta müük).

Investeeringust saadav kogutulu moodustub dividendi- või intressimaksete summast ning väärtpaberi turuväärtuse muutumisest. Tuletisinstrumentide (näiteks optsioonide, forwardite, futuuride jne) emiteerimisel kasutatakse mitmesuguseid alusvarasid, sealhulgas aktsiaid, võlakirju, väärismetalle ja valuutasid. Tuletisinstrumente võib kasutada investeeringuga kaasneva riski vähendamiseks või suurema tulu teenimiseks.

Iga investor soovib investeeringu positiivset tootlust, st investeeringut, mis teenib tulu, ja mida rohkem, seda parem. Ent samas tuleks arvestada riskiga, et investeeringu puhastulem on negatiivne, st et investeering toodab kahjumit. Kahjumirisk on erinevate väärtpaberite lõikes erinev, sest kasumipotentsiaal on tavaliselt korrelatsioonis kahjumiriskiga. Mida pikem on investeeringu kestus, seda suurem on kasumipotentsiaal, aga ka kahjumirisk. Riskide vähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid väärtpaberitesse investeerimise meetodeid. Tavaliselt peetakse ohutumaks mitte investeerida ainult ühte või paari väärtpaberisse, vaid mitmekesistada investeeringut, paigutades selle mitmesse väärtpaberisse. Need väärtpaberid peaksid tagama riskide hajumise, mitte aga enesega kaasa tooma samal ajal realiseeruda võivate riskide kontsentratsiooni. Välisvaluutas fikseeritud väärtpaberitesse investeerimisega kaasneb ka valuutarisk.

Konkreetsetesse väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad neile väärtpaberitele omased riskid, mida kirjeldatakse üksikasjalikumalt alajaotuses Riskid

Et riski võtab enese kanda klient, siis peaks ta oma investeerimisteenuse osutajalt või varavalitsejalt küsima nõu konkreetse investeeringu omaduste, tingimuste ning kaasnevate riskide kohta. Samuti peab klient järjepidevalt jälgima tema poolt väärtpaberitesse tehtud investeeringuid, olenemata sellest, kas ta sai enne investeeringu tegemist individuaalset investeerimisalast nõu või mitte. Investeeringute jälgimiseks vajalikku teavet, näiteks teavet kehtivate turuhindade kohta, avaldatakse suuremates ajalehtedes, paljude turuoperaatorite ja finantsteenuseid osutavate äriühingute veebilehekülgedel ning muus avalikus meedias. Lisaks peaks klient oma huve silmas pidades olema valmis vajaduse korral kiiresti tegutsema - sulgema positsioonid, mis ootamatult negatiivselt arenevad, või esitama laenude abil rahastatud investeeringute tarbeks lisatagatise, kui esialgse tagatise väärtus on langenud.

Aktsiate ostmine ja müümine reguleeritud turgudel ning muudes kauplemiskohtades kujutab endast äriühingu poolt emiteeritud aktsiate järelturgu. Tõhusad järelturud, st sellised turud, kus on lihtne leida ostjaid ja müüjaid ning kus sõlmitud tehingute pakkumisi ja hindu avaldatakse järjepidevalt avatud teabe keskkonnas, on kasulikud ka äriühingutele, mille väärtpaberid on reguleeritud turgudel kauplemisele võetud, sest neil on lihtsam emiteerida uue kapitali hankimiseks uusi väärtpabereid.

Erinevad kauplemiskohad
Väärtpabereid on võimalik osta ja müüa erinevat liiki kauplemiskohtades. Tavaliselt on sellisteks kauplemiskohtadeks või vahendajateks reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid (MTF), kliendi korralduste süsteemsed täitjad või investeerimisteenuseid osutavad äriühingud, mis võimaldavad börsiväliste väärtpaberitega kauplemist /turutegijad või muud likviidsuse tagajad või muud isikud, kes täidavad eelnimetatud isikutega samaväärseid ülesandeid või funktsioone.

Reguleeritud turud
Reguleeritud turgudel on võimalik kaubelda erinevate väärtpaberitega. Reguleeritud turgudel kohaldatakse kauplemisele võetud äriühingute suhtes rangeid nõudeid kohustuste tõttu, mis puudutavad muu hulgas äriühingu omakapitali suurust, omanikke, äritegevuse ajalugu ja finantsandmete avalikustamist. Reguleeritud turgude nimekirja peab Euroopa Komisjon ja selle leiab internetist aadressilt http://registers.esma.europa.eu/publication/

Mitmepoolne kauplemissüsteem
Mitmepoolne kauplemissüsteem on selline kauplemissüsteem, mis toimib reguleeritud turu või finantsteenuseid osutava äriühingu kaudu. Üldiselt on mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võetud väärtpaberite emitentidele kohaldatavad nõuded reguleeritud turgude nõuetega võrreldes vähem ranged.

Mitmepoolse kauplemissüsteemi nimetatakse sageli ka alternatiivturuks, kuna tegemist ongi sisuliselt alternatiiviga reguleeritud turule, kus viimase suhtes valitsevad teadupärast märksa kõrgemad nõuded väärtpaberite kauplemisele võtmisele jms. Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisel võimaldatakse erinevate isikute poolt ühetaolistel tingimustel üksteisele eri- või üheaegselt pakkumuste tegemine väärtpaberitega tehingute tegemiseks, samuti väärtpaberitega tehingute tegemine. Süsteemi eelduslikuks peamiseks erinevuseks reguleeritud turust (nt börsist) on seal kaubeldavate väärtpaberite väiksem likviidsus antud süsteemis võrreldes reguleeritud turul toimuva kauplemisega.

Kliendi korralduste süsteemsed täitjad
Kliendi korralduste süsteemne täitja (süsteemne täitja) on investeerimisteenuseid osutav äriühing, kes regulaarselt ja korrapäraselt täidab kliendi korraldusi väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, tehes oma arvel tehingu kliendiga.

Süsteemne täitja on kohustatud reguleeritud turule kauplemisele võetud likviidsete aktsiate kohta korrapäraselt ja pidevalt avaldama oma hinnanoteeringu tavapärasel kauplemisajal. Süsteemne täitja on kohustatud avaldama teistele turuosalistele lihtsasti kättesaadaval viisil tema poolt täidetud tehingute mahu, hinna ja tegemise aja.

Aktsia hinnanoteering sisaldab süsteemsele täitjale täitmiseks kohustuslikku hinda tehingute suuruste puhul, mis ei ole suuremad selle aktsialiigi standardsest turumahust. Aktsia hind peab kajastama selle aktsia suhtes turul kehtivaid tingimusi.

Investeerimistoodete liigitamine

Võlakirjad Struktureeritud võlakirjad Investeerimisfondid Turul kaubeldavad fondid (ETF) Aktsiad Tuletisinstrumendid

Investorit kaitsevad tagatisskeemid

Selleks et investorit kaitsta, on riigi või turuosaliste algatusel loodud turuosaliste endi rahastatavad tagatisskeemid, mille peamisteks eesmärkideks on:

• kaitsta investorit väärtpaberiturule investeerimisel ähvardavate riskide eest;
• tagada väärtpaberituru korrapärast ja kindlat toimimist;
• suurendada finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust;
• välistada võimalus, et investeerimisteenuse osutaja tegevusest või tegevusetusest tekib investorile kahju;
• leevendada juba esinenud kahjujuhtumite tagajärgi.

1. Tagatisfondi seadusest tulenev investorikaitse

Tagatisfond on tagatisfondi seaduse (TFS) alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kes alustas oma tegevust 1. juulil 2002. Tagatisfondi eesmärgiks on kaitsta hoiustajate, investorite, kohustuslike pensionifondide osakuomanike ja pensionilepingusse panustanud kindlustusvõtjate vahendeid.

Oma ülesannete täitmiseks Tagatisfond

• kogub krediidi- ja investeerimisasutustelt, pensionifondide valitsejatelt ning pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid;
• hüvitab seaduses sätestatud tingimustel
  • hoiustajale krediidiasutusse paigutatud hoiused,
  • investorile investeeringud ja
  • osakuomanikule pensionifondivalitseja tekitatud kahju;
• toetab kindlustusandja pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale.

Tagatisfond moodustab talle laekuvatest osamaksetest

• hoiuste tagamise osafondi,
• investorikaitse osafondi,
• pensionikaitse osafondi,
• pensionilepingute osafondi ja
• kriisilahenduse osafondi.

Hoiuste ja investeeringute tagamise ja kahju hüvitamise täpsem kord, samuti need hoiuse- ja investeeringutüübid, mida ei tagata ega hüvitata, on kirjas TFS-is ning selle alusel välja antud õigusaktides.

Allpool esitame kokkuvõtte Tagatisfondi toimimise peamistest aspektidest. Lisainfo saamiseks pöörduge palun Tagatisfondi poole (Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; tel 611 0730, e-post ,
veebileht www.tf.ee).

SEB või tema tütarettevõtted on vastavatesse osafondidesse nõuetekohased osamaksed tasunud.

Hoiuste tagamise osafond moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest. Selle osafondi arveltagatakse ja hüvitatakse TFS-is sätestatu kohaselt

• Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutuse ning selle välisriigis asutatud filiaali hoiustaja hoiused;
• Euroopa Majanduspiirkonna sellise lepinguriigi või muu välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiused osas, mis on sellise välisriigi tagatisskeemi alusel tagatud väiksemal määral kui TFS-i § 27 sätestatud tagatud määr (kui Finantsinspektsioon nii otsustab).

Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

Hoiuse intress arvutatakse määra alusel, mis on kirjas

• arveldus- või laenulepingus või
• kirjaliku lepingu puudumisel hoiuse peatamise päeval kehtinud krediidiasutuse hoiustamise tüüptingimustes.

Hüvitis kantakse hoiustaja teatatud pangakontole või makstakse hoiustaja taotluse alusel välja sularahas Tagatisfondi nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu.

Hoiuse hüvitis makstakse välja eurodes, konto vääringus või konto asukohariigi vääringus. Hoiustaja avalduse alusel võib hüvitise välja maksta hoiustaja elukohaks oleva EL liikmesriigi vääringus. Kui konto on muus vääringus kui hüvitise maksmise vääring, kasutatakse vahetuskursina hoiuse peatamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kurssi.

Kui hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandmise teenustasu on hüvitisest suurem või sellega võrdne, siis hüvitist välja ei maksta. Hüvitise maksmise eest võetav teenustasu ei saa olla suurem kui tasu, mida krediidiasutus sarnase teenuse eest tavaliselt võtab.

Hüvitis tuleb välja maksta seitsme tööpäeva jooksul, arvates hoiuste peatamise päevast.

Investorikaitse osafond moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest. Selle osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse investorile TFS-is sätestatu kohaselt investeeringud, mis ta on teinud Eestis registreeritud investeerimisasutuse ja välisriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali kaudu.

Investeerimisasutuseks on investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses, krediidiasutus ja fondivalitseja.

Investeering on poolte kokkuleppel või õigusaktil põhinev nõue, mille järgi peab investeerimisasutus investorile maksma raha või üle andma väärtpaberid, mis ta investorile võlgneb või mis investorile kuuluvad ja mida investeerimisasutus on investeerimisteenuse osutamiseks hoidnud või käsutanud.

Investeering tagatakse ja hüvitatakse hüvitamispäeva väärtuses, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses. Välisvaluuta ja välisvaluutas väljendatud väärtpaberite väärtus arvutatakse ümber eurodesse Euroopa Keskpanga kursi alusel hüvitamispäeval. Hüvitis kantakse investori teatatud pangakontole.

Investorikaitse osafondi arvel ei hüvitata investeeringut,

• mille omanikul on sellesama investeerimisasutuse ees täitmata kohustusi (hüvitamata jäetakse selle kohustuste ulatuses);
• mis tuleb hüvitada Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse §-de 52 ja 53 alusel (need punktid reguleerivad Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ja kontohalduri tsiviilvastutust tekitatud kahju hüvitamisel).

Pensionikaitse osafond moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest. Selle osafondi kulul hüvitatakse TFS-is sätestatud tingimustel kohustusliku pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju, mida pensionifondivalitseja ei ole  Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks osakuomanikule kogumispensionide seaduse (KPS) §-de 32–36 alusel hüvitanud. 

Kahjuna käsitatakse KPS-i § 32 lõikes 1 ja 2 sätestatut, mille puhul Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides ja pensionifondi tingimustes märgitud nõuete rikkumise, mis on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikule. Kahju suurust määrates võetakse arvesse kogu tekitatud varaline kahju, sh saamata jäänud tulu võrreldes olukorraga, kus rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud nagu pensionifondi muu vara.

Üldpõhimõtte järgi hüvitatakse pensionikaitse osafondi arvel kahju summas kuni 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta täies ulatuses. Kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90% ulatuses.

Määratud hüvitissumma eest annab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja osakuomanikule maksimaalse täisarvu selle pensionifondi osakuid, kuhu osakuomanik teeb hüvitamise ajal kohustusliku kogumispensioni sissemakseid.

Kui osakuomanik on sõlminud pensionilepingu või kui ta on surnud, siis omandatakse talle selle olemasoleva pensionifondi osakuid, mille osakuid ta viimasena omandas.

Kui kõik pensionifondid, mille osakuid osakuomanik on omandanud, on likvideeritud, siis antakse hüvitise eest osakuomaniku või tema pärija nimetatud pensionifondi osakuid.

Pensionilepingute osafond moodustatakse kindlustusandjate osamaksetest. Selle osafondi arvel tagatakse pensionilepingujärgsete kohustuste täitmine TFS-is sätestatud ulatuses, toetades kindlustusandja ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (välja arvatud Eesti kindlustusandja Eesti filiaali) pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale, kui esialgse kindlustusandja tegevusluba tunnistatakse kehtetuks või kui talle määratakse erirežiim või
kuulutatakse välja pankrot.

Toetamisega tagatakse kindlustusvõtjale kohustusliku kogumispensioni väljamaksed. Toetussumma leitakse pensionilepingule vastava kindlustustehnilise eraldise ja finantskohustuse ning kindlustusportfellile vastava seotud vara vahena.

Kriisilahenduse osafond moodustatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses nimetatud krediidiasutuste ning investeerimisühingute osamaksetest. Selle osafondi arvel rahastatakse vaid finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning nende tütarettevõtete ja filiaalide suhtes rakendatavaid kriisilahendusmeetmeid.

2. Tallinna börsi reglemendist tulenev investorikaitse

Nasdaqi Tallinna börsil toimunud tehingute tagamist reguleerib börsi reeglistik. Börsitehingute tagamiseks on loodud garantiifond, mis koosneb börsi liikmete rahalistest sissemaksetest.

Tallinna börs kasutab garantiifondi raha eelkõige juhul, kui börsitehingut ei saa realiseerida, kuna tehingu pooleks olev börsi liige on maksejõuetu. Maksejõuetus hõlmab pankrotimenetluse algatamist, moratooriumi väljakuulutamist või muud sarnast menetlust, millega kaasnevad börsi liikmele kuuluva vara käsutamise piirangud.

Börsil on õigus kasutada garantiifondi vahendeid ka näiteks juhul, kui mõne muu börsitehingu realiseerimata jätmine seaks ilmselt ohtu turu korrapärase toimimise. Börsi liige vastutab ühtlasi selle eest, et tema kliendil oleks börsitehingu realiseerimiseks piisavalt vara (müügitehingu puhul väärtpabereid ja ostutehingu puhul raha).

AS SEB Pank on Tallinna börsi liige ja ta on enda osamakse garantiifondi tasunud. 

Lisainfo saamiseks pöörduge palun Tallinna börsi poole (Tartu mnt 2, 10145 Tallinn; tel 640 8800, epost  , veebileht www.nasdaqbaltic.com).

3. Väärtpaberite keskregistri seadusest tulenev investorikaitse

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 53 lõike 2 järgi peab kontohaldur kindlustama kontode haldamisest tuleneva vastutuse.

AS-il SEB Pank on Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ.) kontserni liikmena kindlustuskate muu hulgas kahjule, mis võib tuleneda pangatöötaja või kolmanda isiku õigusvastasest tegevusest või kuritegelikust ründest ning pangatöötaja ametialasest lohakusest.

Teenused

SEB ja tema tütarettevõtjate poolt pakutavate teenuste ring on lai. Lisaks tavapärastele pangateenustele on panga eesmärgiks pakkuda klientidele võimalust paigutada oma varasid SEB investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste abil.

Klientide tehingukorralduste edastamine ja täitmine
Väärtpaberitega on võimalik kaubelda nii selleks ettenähtud kauplemiskohtades (nt reguleeritud või alternatiivturud) kui ka n-ö turuväliselt. Väärtpaberitega kauplemine toimub üldjuhul maaklerite vahendusel, kuid korraldusi võib klient esitada nii otse maaklerile kui ka klienditeenindaja või  internetipanga vahendusel. Olenevalt sellest, kas tehingukorralduse saanud maakleril on ligipääs konkreetsele kauplemisekohale või mitte, täidab maakler kliendi korralduse ise või edastatakse see täitmiseks asjakohasele turule ligipääsu omavale maaklerile. Korralduste täitmisel ja edastamisel lähtub pank kliendi korralduste parima täitmise reeglitest.

Panga väärtpaberikonto, väärtpaberitega kauplemisega seotud ja finantsturgude kliendilepingu alusel sooritatavate tehingute (sh valuutatehingud) tingimused.

Finantsturgude kliendilepingu alusel osutatavate teenustega seotud SEB Markets osakonna kontaktandmed.

Nimi	Valdkond	Kontaktandmed
Kert Koppel kapitaliturgude grupp	Aktsiate ja võlakirjadega kauplemine	tel 665 7782 E-post:
Jaak Raivo kapitaliturgude grupp	Aktsiate ja võlakirjadega kauplemine	tel 665 7184 E-post:
Bruno Palksaar markets osakond	Tuletisinstrumendid ja valuutatehingud	tel 665 7187 E-post:
Argo Suurkask markets osakond	Tuletisinstrumendid ja valuutatehingud	tel 665 7792 E-post:
Kristofer Vähi markets osakond	Tuletisinstrumendid	tel 665 7785 E-post:

Pank võib kaubelda erinevate väärtpaberitega ka oma arvel.

Väärtpaberiportfelli valitsemine
Väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutab pank ainult privaatpanganduse klientidele ehk klientidele, kelle poolt investeeritavate varade maht on keskmisest suurem.

Privaatpanganduse teenused ja kontaktandmed

Investeerimisnõustamine
Panga investeerimisnõustajad ja privaatpanganduse kliendihaldurid osutavad klientidele investeerimisnõustamist. Pank annab klientidele investeerimisalast nõu, kui selles on selgesõnaliselt kokku lepitud, seoses panga ja kliendi vahelise suhtega või selle osaks olevate konkreetsete tehingutega.

Igat klienti, kellele antakse investeerimisalast nõu, hinnatakse individuaalselt panga ja kliendi vahelise lepingu vormistamise ajal, et teha kindlaks sobivad investeerimisteenused ja -tooted, mis on kooskõlas kliendi investeerimiseesmärkidega, riskitaluvuse, finantsvõimekuse, teadmiste, kogemuste ja muude asjakohaste teguritega. Kõik investeerimisalased nõuanded põhinevad pangale selle protsessi käigus antud teabel, mida kliendi ja panga vahelise jätkuva ärisuhte vältel ajakohastatakse. Seetõttu on oluline, et kliendid annaksid pangale täpset teavet ning informeeriksid panka kõikidest olulistest muutustest, mis võivad mõjutada kliendi liigituse või mis tahes teenuse või nõuande sobivust ja asjakohasust.

Kui olete huvitatud SEB nõustamisteenusest, et koos panga kogenud spetsialistidega leida teile sobivaim lahendus,
siis registreeruge nõustamisele.

Panga investeerimisnõustamise tingimused

Väärtpaberite pakkumise või emiteerimise korraldamine
SEB pakub ettevõtjatele väärtpaberite emiteerimise korraldamisteenust eesmärgiga kaasata investoritelt rahalisi vahendeid. Väärtpaberite emiteerimise korraldamisega tegeleb SEB Markets osakond.

Oluline lisateave
SEB poolt osutatavate teenuste kasutamisel ja SEB vahendusel pakutavate investeerimistoodetega tehingute tegemisel peab klient eelnevalt hoolikalt tutvuma konkreetse teenuse või toote tingimuste, omaduste ja riskidega. Küsimuste korral selgituste saamiseks peaks klient pöörduma panga telleri, klienditeenindaja või investeerimisnõustaja poole või küsima nõu oma maksu-, finants- või õigusnõustajalt.
Investeerimisteenuste ja -toodete puhul peab klient muuhulgas mõistma alljärgnevaid asjaolusid.

• Väärtpaberitesse tehakse investeeringuid ja väärtpaberite positsioone hoitakse kliendi enda riisikol.
• Väärtpaberite ja investeerimistoodete tootlus ei ole üldjuhul garanteeritud ning hinnad võivad nii tõusta kui ka langeda.
• Klient peab hoolikalt tutvuma ja endale selgeks tegema panga tingimused, mis reguleerivad investeerimisteenuseid ja -tooteid.
• Klient peab põhjalikult tutvuma tehingu sooritamise kohta esitatud tehingukinnitusega ja võimalikest vigadest viivitamatult panka teavitama.
• Klient peab pidevalt jälgima oma investeeringuid väärtpaberitesse ja väärtpaberite positsioone.
• Klient peab aktiivselt ja omal algatusel rakendama meetmeid, viimaks väärtpaberitesse tehtavate investeeringute ja muude positsioonidega kaasneda võiva kahjumi riski miinimumini.
• Välismaiste väärtpaberite ja fondidega seonduvad õigused võivad olenevalt selliseid väärtpabereid ja fonde reguleerivatest õigusaktidest olla erinevad.
• Kliendi väärtpaberite või rahaliste vahendite hoidmiseks kasutataval depositooriumil, arveldussüsteemil või alamdepositaaril võib kliendi vara suhtes olla pandiõigus, kinnipidamisõigus või tasaarveldamisõigus.

Varade kaitse

Investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise käigus hoiavad kliendid enda väärtpabereid ja raha SEB poolt hallatavatel kontodel või SEB vahendusel teiste kontohaldurite poolt hallatavatel kontodel (s.o esindajakontodel). Klientide varade hoidmisel ja kaitsmisel lähtub SEB õigusaktides kehtestatud nõuetest ning kliendiga kokkulepitud tingimustest. Investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisel järgib SEB klientide varade kaitsmise ja hoidmise reegleid.

Väärtpaberikonto- ja tehingute tingimused.

Väärtpaberikonto tingimustega on samuti võimalik tutvuda pangakontoris.

Väärtpaberite hoidmisel ja tehingute tegemisel välisriikides ja esindajakontode kaudu tuleb arvestada asjaomaste riikide regulatsioonide, erinevate tehniliste lahenduste, sealsete turuosaliste poolt kehtestatud reeglite ja kujunenud turupraktikaga.

Välisriikide kontohaldurite vahendusel väärtpaberite hoidmise asjaolud

Iga klient ja investor peab kindlasti arvestama kaasnevate riskidega.

Eurofondi varasid hoidvate haldurite nimekiri

4. oktoobri 2016 seisuga hoiab AS SEB Pank eurofondide depositooriumina eurofondide varasid järgnevate haldurite kaudu:

• Bank Pekao S.A
• Ceskoslovenska Obchodni Banka, A.S.
• Clearstream Banking S.A.
• Deutsche Bank AG
• Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ)
• Skandinaviska Enskilda Banken S.A.
• Unicredit Tiriac Bank S.A.

Võimalikud huvide konfliktid on kirjeldatud siin.

Kliendid

SEB liigitab kõik kliendid, kellele osutatakse investeerimisteenuseid tavaklientideks, asjatundlikeks klientideks või võrdseteks vastaspoolteks. Allpool selgitame klientide liigitamist ning liigitamise tähendust.

Klientide liigid ja liigitamise põhimõtted

Liigitades kliendi ühel alljärgnevatest viisidest, määratakse kindlaks kliendile võimaldatava investorkaitse ulatus:

• tavaklient;
• asjatundlik klient;
• võrdne vastaspool.

Tavakliendil ei pruugi olla piisavaid teadmisi, asjatundlikkust ega kogemusi, et ise adekvaatselt hinnata investeerimisotsustega kaasnevaid riske. Seetõttu pakutatakse tavaklientidele kõige ulatuslikumat investorkaitset. Teabe edastamise kohustus SEB, tema poolt pakutavate investeerimistoodete ja -teenuste ning väärtpaberite kohta on suurim just tavaklientide puhul.

Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks. SEB on kohustatud eelnimetatud asjaolusid hindama ning hindamisel peab SEB võtma arvesse ka kavandatud tehingute või teenuste laadi. Lisaks peab hindamise käigus olema täidetud vähemalt kaks alljärgnevatest tingimustest:

1. klient on eelneva nelja kvartali jooksul teinud väärtpaberiturul keskmiselt vähemalt 10 olulises mahus tehingut kvartalis;
2. kliendi väärtpaberiportfelli maht ületab 500 000 eurot;
3. klient töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta finantsvaldkonnas ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta.

Asjatundlikul kliendil on investeerimistoodete ja teenuste alal eeldatavasti laialdasemad teadmised ja kogemused mõistmaks investeerimisteenuste või tehingute või tehingu- või tooteliikidega kaasnevaid riske. Samuti on asjatundlike klientide varade suurus ning tehingute maht ja arv eelduslikult suuremad kui tavakliendil. Sellest lähtuvalt on asjatundlikele klientidele pakutav investorkaitse ka mõnevõrra väiksem kui tavakliendi puhul.

Üldjuhul on asjatundlik klient juriidiline isik, kes vastab vähemalt kahele järgmisele tingimusele:

• tema bilansimaht on vähemalt 20 miljonit eurot;
• tema netokäive on vähemalt 40 miljonit eurot;
• tema omakapital on vähemalt 2 miljonit eurot.

Veel käsitab SEB asjatundlike klientidena järgmiseid isikuid:

• Eesti või välisriigi krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja või muud finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus;
• Eesti Vabariik või välisriik või Eesti või välisriigi kohaliku või regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank;
• rahvusvaheline organisatsioon, sh Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank;
• isik, kelle peamine äritegevus seisneb oma arvel kaupade või kaupade tuletisinstrumentidega kauplemises;
• isik, kes kaupleb oma arvel finantsfutuuride, -optsioonide või muude tuletisväärtpaberite turgudel ning rahaturgudel üksnes tuletisväärtpaberite turgudel tehtud investeeringute kindlustamiseks või teeb tehinguid nimetatud turgudel osalejate arvel või kujundab neile hindu ja kelle tehingute täitmise tagavad samadel turgudel arveldust korraldavad isikud.

Kliente, kes ülaltoodud tingimustele ei vasta, käsitab SEB üldjuhul tavaklientidena, kuid ülalkirjeldatud tingimustel võib tavaklient siis paluda enda käsitamist asjatundliku kliendina.

Asjatundlik klient võib taotleda enda käsitamist tavakliendina, kui tema hinnangul ei ole ta ise võimeline teenuste ja tehingutega seotud riske piisavalt hindama või juhtima. Sellisel juhul ei eelda SEB tema puhul asjatundliku kliendiga võrdset kõrget teadlikkust väärtpaberiturust. Asjatundlik klient on kohustatud SEB-d teavitama muutustest, mis võivad mõjutada tema käsitamist asjatundliku kliendina. Kui SEB-le saab teatavaks, et asjatundliku kliendina käsitatav klient ei vasta enam tingimustele, peab SEB kliendile kohaldama tavakliendi sätteid vastavalt muutunud asjaoludele.

Teatud investeerimisteenuste puhul (s.o väärtpaberiga seotud korralduste vastuvõtmisel ja edastamisel ning korralduste täitmisel kliendi nimel ja arvel) võib SEB käsitada teatud kliente võrdse vastaspoolena. Selliste klientide puhul on õigusaktidest tulenev investorkaitse kõige madalam. Selliste klientide puhul eeldatakse, et nende kompetentsus ei erine SEB enda kompetentsusest. Seega ei pea SEB nõudma oma kliendilt teavet tema investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenustega seotud teadmiste või kogemuste ning nende teenustega seotud eesmärkide ja asjaolude kohta ega esitama teavet väärtpaberite ja kavandatud investeerimisstrateegia kohta ega andma juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega.

Ümberliigitamine
Soovi korral võib klient taotleda enda käsitamist teist liiki kliendina. Kui ümberliigitamine tähendab kliendi osas kehtiva investorkaitse ulatuse vähenemist (nt tavakliendi liigitamine asjatundlikuks kliendiks) hindab SEB kliendi puhul ülaltoodud asjaolusid. Kui see tähendab aga investorkaitse suurenemist (nt asjatundliku kliendi liigitamine tavakliendiks), siis ümberliigitamise riske ja tagajärgi SEB jaoks.

Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina ja vastupidi. Asjatundlik klient võib taotleda enda käsitamist võrdse vastaspoolena ning võrdne vastaspool võib taotleda enda käsitamist kas asjatundliku kliendina või tavakliendina. Kliendi liigituse muutmise taotlus tuleb esitada klienditeenindajale.

Selgitused nende õiguste kohta, millest klient võib jääda ilma, kui ta valib vähem investorkaitset pakkuva kliendi liigituse, on esitatud siin