Uuring: kinnisvarasse investeerijate hulk on aastaga langenud

SEB korraldatud uuringust selgus, et Eestis elavad inimesed investeerivad eelkõige aktsiatesse (24%) ja kolmanda samba pensionifondidesse (24%). Võrreldes möödunud aastaga on langenud kinnisvarasse investeerijate osakaal.

“Huvi investeerimise vastu on Eestis püsinud üsna stabiilsena – tänavune uuring näitas, et investeerimisega tegelevad umbes pooled Eestis elavad inimesed. Populaarsemateks finantsinstrumentideks on sarnaselt möödunud aastale aktsiad ja kolmanda samba pensionifondid, mõlemasse on raha paigutanud ligi veerand (24%) Eesti inimestest,” ütles SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu.

Eestis on aastate lõikes olnud üsna populaarne ka kinnisvarasse investeerimine, mis on sel aastal pööranud langusesse. Võrreldes möödunud aastaga, kui kinnisvarasse investeerijaid oli kõigist vastanutest 16%, siis tänavu oli lisaks oma eluasemele korteri, maja või maa ostu raha paigutanud 13%. “Langus ei ole küll numbriliselt suur, ent piisav, et märgata mõningast trendi muutust. Põhjust, miks kinnisvara investeeringuna ei ole enam liialt atraktiivne, ei ole ilmselt vaja kaugelt otsida. Euribori tõusu ja kinnisvara hindade kasvu tõttu ei ole üürikinnisvara investeerimise vaatest enam nii atraktiivne kui paar aastat tagasi,” selgitas Visnapuu.

Kinnisvarasse investeerimine on madal just nooremas vanusegrupis. “15% 28-43-aastastest ja 17% 44-59-aastastest investeerijatest on raha paigutanud kinnisvarasse, samal ajal, kui 18-27s-aastaste seas on seda teinud vaid 4% investeerijatest. Kinnisvarasse investeerimine nõuab suurt algkapitali, mida noortel erinevalt vanemate põlvkondadega veel ei ole,” tõi Visnapuu esile uuringu tulemused. 

Aktsiatesse investeerimine on populaarne läbi põlvkondade

Aktsiatesse investeerimine on Visnapuu sõnul populaarne aga kõikides vanusegruppides, kuid siiski mõnevõrra populaarsem Z-põlvkonna seas. 29% investeerimisega tegelevatest 18-27-aastastest on raha paigutanud aktsiatesse, 20% kolmanda samba pensionifondidesse ja 16% investeerimisfondidesse. 

28-43-aastaste ehk Y-põlvkonna seas on võrdselt populaarseteks finantsinstrumentideks aktsiad ja kolmanda samba pensionifondid, mõlemasse investeerijate osakaal on 27%. Kolmanda samba pensionifondid on populaarseimaks finantsinstrumendiks (22%) ka 44-59-aastaste ehk X-põlvkonna seas. Aktsiatesse on neist aga investeerinud 18%. 

“Aktsiad on riskantsemad varad ja see, et investeerimisega tegelevate eestimaalaste seas on üks eelistatumaid just aktsiad näitab, et ligi veerandil Eesti inimestest on börsil toimuvast keskmisest paremad teadmised,” tõdes Visnapuu. 

Investeerimist takistab vaba raha olemasolu

Uuringust selgus, et 49% eestimaalastest ei tegele investeerimisega. “Peamise põhjusena, miks investeerimisega ei tegeleta toodi välja, et kogutud rahast ei piisa investeerimisega alustamiseks. Selle tõid välja 52% vastajatest. Ligi kolmandik ehk 32% tõdes, et neil puuduvad investeerimisega alustamiseks vajalikud teadmised ning 23% kardavad investeerimisega raha kaotada,” kirjeldas Visnapuu uuringu tulemusi.  

Visnapuu tõi välja, et siiski on küllalt palju erakliente, kes pole oma vaba raha pikemaks ajaks hoiustanud või investeerinud. “SEB 2024. aasta esimese kvartali tulemustest on näha, et hoiuste ja arvelduskontode mahud suurenevad. Eraisikute käes olevast rahast on arvelduskontol ligi 65%. See statistika näitab, et inimestel on piisavad vahendid investeerimisega alustamiseks ning pigem takistab investeerimisega alustamist hoopis levinud müüt, et investeerima peab suurte summadega,” tõdes Visnapuu. 

SEB tarbijauuring toimus 2024. aasta mais ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-59 aastat.

Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.

Lisainfo:

Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank

mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee