Üha enam inimesi investeerib eesmärgiga koguda eesootavaks pensioniks lisaraha
SEB korraldatud uuringust selgus, et ligi 60% investeerijatest koguvad pensionieaks lisasissetulekut ning vähem oluliseks peetakse finantsvabaduse saavutamist. Kõige populaarsemateks finantsinstrumentideks on seejuures aktsiad ja kolmanda samba fondid.
Arutelud vajaduspõhise pensioni ja süsteemi indekseerimisest lahtisidumise teemal eeldavad vanaduspõlve kindlustamiseks noortelt pikka plaani ning pikema staažiga palgatöötajatelt rahatarka tegutsemist. Raha kogumise kõrval tõuseb seejuures üha olulisemaks kindlustunde tagajaks järjepidev investeerimine.
Käesoleval aastal SEB korraldatud uuringust selgus, et 59% vastanutest investeerib oma raha pensionipõlveks lisatulu teenimise eesmärgil, samas kui möödunud aastal vastas nii 54% küsitletutest. Suundumust panna vaba raha investeeringute näol enda kasuks tööle või elatuda ära passiivsest sissetulekust, peetakse seejuures vähem oluliseks (vastavalt 40% ja 25% vastanutest).
“Joonistub välja, et investeerimise eesmärk ei ole inimestel üksnes täieliku finantsvabaduse saavutamine, vaid ka iseenda tuleviku eest vastutuse võtmine ja kindlustunde suurendamine. Seejuures on tähelepanuväärne, et ka noored paigutavad oma raha pika perspektiiviga vanaduspõlve heaks - 18-27-aastastest investeerijatest 40% hindas investeeringute eesmärgiks peansioniea kindlustamist. Vanuse tõustes kasvab sel sihtotstarbel investeerijate hulk hüppeliselt veelgi ning eesootavad võimalikud muudatused pensionisüsteemis võivad motiveerida üha enam inimesi vanaduspõlve kindlustamisega alustama,” rääkis SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu.
Kolmas pensionisammas võiks olla algaja investori üks esimesi investeeringuid
Pensionipõlveks lisaraha teenimisega alustamiseks tuleks aga esmalt valida sobiv finantsinstrument, mis oleks läbimõeldud riskitasemega. Kuigi uuringu järgi on võrdselt kõige populaarsemad aktsiad ja kolmanda samba pensionifondid, siis selgus, et inimeste teadmised aktsiatest on võrreldes pensionifondidega paremad. Kui viimastest omavad enim teadmisi veidi üle 30% vastanutest ja suurema osakaaluna naised, siis aktsiatega on finantsinstrumentide seast kõige lähemalt kursis enam kui 40% investeerijatest, kellest enamuse moodustavad mehed.
“Kuigi aktsiad on ajalooliselt olnud kõrgema tootlusega, on need samal ajal investorile tihti ka riskantsemad. Vähem riske eelistades, on üheks võimaluseks kolmanda samba fondid, mis võivad järjepidevalt investeerides ja pikema aja jooksul koguda penisoniks vägagi arvestatava lisaraha. Lisaks ei saa nende fondide puhul mööda vaadata ka boonusena tulevast maksusoodustusest, mis võib algaja investori jaoks olla üheks motivaatoriks investeeringutega jätkamiseks,” tõi Visnapuu välja.
SEB tarbijauuring toimus 2024. aasta mais ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-59 aastat.
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
