SEB uuring: eestlased ja lätlased jõuluvalgustuse pealt kokku ei hoia
SEB korraldatud uuringust selgus, et Eestis ja Leedus elavad inimesed on võrreldes Läti elanikega agaramad kingipaberi taaskasutajad. Kunstjõulupuud eelistab 34% eestimaalastest ja 25% lätlastest. Üle poole vastanutest nii Eestis kui Lätis plaanivad kasutada sama palju erinevaid jõuluvalgusteid kui eelmisel aastal.
„Jõulud on lähedastega koosolemise aeg. Sellel aastal kingitusi tehes tasuks kaaluda, kuidas valmistada või pakkida oma kingitusi nii, et meie igapäevane elukeskkond selle arvelt ei kannataks,“ sõnas SEB Balti jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuht Evelin Allas. Ta tõi välja, et väikesed ümberkorraldused pühadeks valmistumisel võivad suures pildis kaasa tuua märkimisväärse kasu meie keskkonnale. „Paljudele meie hulgast võib tulla üllatusena, et kingipaberil võib olla üsna suur süsiniku jalajälg ning võimalusel võiks pakkematerjali hoopiski taaskasutada,“ selgitas Allas.
Eestis, Lätis ja Leedus läbiviidud uuringust selgus, et kingipaberite taaskasutamine on Baltimaades üsna levinud. Esile kerkisid Leedu ja Eesti, kus kodus leiduvat paberit kasutab uuesti kingituste pakkimiseks vastavalt 55% ja 44% vastanutest. Lätis kasutab olemasolevat pakkepaberit aga 39% vastanutest, samal ajal kui ligi 60% soetab kingituste pakkimisteks uue paberi või kinkekoti. Kingituse pakkematerjalide taaskasutamine on Eestis populaarsem 30-49-aastaste hulgas (ligi pooled vastanutest).
Millist jõulupuud eelistada?
SEB uuringust ilmnes, et eestimaalaste hulgas on järjest populaarsemaks muutunud kunstkuuse ehtimine (34% vastanutest). Elus kuuse plaanivad osta 18% vastanutest ning 25% vastanutest toovad jõulupuu koju metsast. Lätis on jõulukuuse metsast toomine veelgi populaarsem – selle tõi välja 31% vastanutest, samal ajal päris jõulupuu plaanis osta 20% vastanutest. Kunstkuuse kasuks otsustas 25% Läti uuringus osalenuist.
Evelin Allas tõdes, et küsimus, kas keskkonnasõbralikum on tuppa tuua elus jõulupuu või kunstpuu, on tõesti olnud aasta-aastalt järjest aktuaalsem. „Ühelt poolt võiks arvata, et kunstpuud kasutame mitmeid aastaid, mistõttu on see keskkonnale parem valik. Kuna tehispuude peamine materjal on aga plastik ning need ei ole biolagunevad, siis avaldab nii nende tootmine kui ka hävitamine keskkonnale negatiivset mõju,“ nentis Allas lisades, et kunstpuu keskkonna jalajälge suurendab ka see, et need valmistatakse enamasti Hiinas, Taiwanis või Lõuna-Koreas. Allase sõnul on erinevatest uuringutest selgunud, et kunstkuusk on keskkonna seisukohalt põhjendatud siis, kui seda kasutada ligi 10 aastat järjest.
Elus jõulupuul on kahtlemata väiksem süsiniku jalajälg, kuid ka siin tasub jälgida, et mida lähemalt on jõulupuu toodud, seda parem on see keskkonnale. „Päris puul on mitu head aspekti – see on biolagunev ning nn tootmisel ehk kasvamise ajal avaldab see keskkonnale positiivset mõju, sidudes looduses süsihappegaasi. Siiski tasub ka siinkohal mõelda, kas tuua puu tuppa või istutada kuusk hoopis aeda ning nautida tema ilu aastaringselt,“ märkis Allas.
Läbi tasub mõelda ka jõulutulede kasutamine
Novembris läbiviidud uuringus küsiti eestlastelt ja lätlastelt, kas seoses kallinevate elektrihindadega plaanitakse kasutada vähem jõuluvalgusteid. Üle poolte vastajatest (Eestis 55%, Lätis 54%) tõid välja, et jõulutulesid pannakse välja sama palju kui eelmisel aastal. 16% Eesti ja 17% Läti vastanutest plaanisid kodu kaunistades kasutada eelmisest aastast vähem jõuluvalgusteid.
SEB Balti jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuht rääkis, et kuigi palju on räägitud sellest, et LED-valgustus on energiasäästlikum, siis tahaplaanile on jäänud, et igasugune kunstliku valguse lisamine tavapärasesse looduskeskkonda tekitab omajagu valgusreostust. „LED-tuled on igal juhul parem valik kui hõõglampide kasutamine, kuid siiski tasub mõelda, kas tuledega kaunistada terve maja välifassaad või piisab ka mõnest hubasest kaunistusest,“ soovitas Allas. Ta tõi välja, et kõik välitingimustes olevad kunstvalgustid soodustavad valgusaastet, mis ühelt poolt võivad häirida meie naabreid, teiselt poolt avaldab see mõju ka elusloodusele meie ümber – näiteks loomadele ja lindudele.
Allas lisas, et hea meel on näha, et keskkonnateadlikkus on meie inimestele järjest olulisem ning eelnevalt välja toodud arutelud ka erinevate pühadeaegsete lahenduste jätkusuutlikkuse üle, on selle ehedaks näiteks. „Oluline on, et sel teemal räägitaks. See aitab kaasa jätkusuutlikemate valikute ja teadlike otsuste tegemisele. Muutused algavadki väikestest sammudest,“ rõhutas Allas.
SEB tarbijate ostukäitumise uuring toimus 2022. aasta novembris ja uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1001 Eestis, 1005 Lätis ja 1000 Leedus elavat inimest vanuses 18-74 aastat.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee
