SEB privaatpanganduse strateeg: Hormuzi väina avamine toob leevendust energiahindadele ja intressisurvele

16.06.2026 - 09:34

Pärast kahekuulist hoogsat tõusu läbis üleilmne aktsiaturg juuni alguses mõõduka korrektsiooni, ent valdavalt domineerib siiski optimistlik meeleolu. Turu edenemist pidurdas asjaolu, et Hormuzi väin jäi vaatamata kasvavale kokkuleppe lootusele suletuks. Lisaks kerkisid juunis pinnale uued kahtlused tehisaru investeeringute kasumlikkuses ning pärast jõulist rallit on ka teatud kasumivõtt igati arusaadav.

Nädalavahetusel teatasid Ühendriigid ja Iraan kokkuleppele jõudmisest sõja lõpetamiseks ja Hormuzi väina taasavamiseks. Leppe detailid on veel ebaselged, kuid see paneb aluse edasisteks läbirääkimisteks Iraani tuumaprogrammi üle ning erinevalt varasemates katsetest leppeni jõuda paistab seekord olevat tõsi taga. Tõenäoliselt tõukaks väina taasavamine lahti ukse aktsiaturu suvisele tõusulainele, mida toetaksid nii üldine makrokeskkonna paranemine kui ka tehisaruga seotud investeeringute buum. Samas, kuni pole allkirjastatud lõplikku Lähis-Ida rahulepet, püsib päevakorras ka sõjalise konflikti taaspuhkemise risk.

Tehisaru buum viis turu järjekordsete rekorditeni. Üleilmne aktsiaturg kerkis aprillis ja mais järjest uutesse kõrgustesse. Turgu vedasid peamiselt tehnoloogiafirmad ja tähelepanu all olid eelkõige kiibitootjate aktsiad. Tehisaru taristu rajamine käib praegu täie hooga ja nõudlus pooljuhtide järele ületab selgelt pakkumist, võimaldades kiibitootjatel teenida vähemalt ajutiselt väga kopsakat kasumit.

Mõne aja pärast jõuab kiipide pakkumine kindlasti nõudlusele järele ja siis kiibitootjate kasumlikkus alaneb, kuid praegu nõudluse raugemise märke ei paista. Nende ettevõtete ring, kes tehisaru investeeringute buumist osa saavad, pigem laieneb. Uute andmekeskuste käivitamiseks kulub peale kiipide ka muid sisendeid, sealhulgas metalle, serverilahendusi, jahutusseadmeid, kaableid ning loomulikult palju elektrit. Seetõttu võib täheldada tehisaru investeeringute positiivse mõju laienemist üha enamatesse sektoritesse.

Nafta hind on küll langenud, aga ka naftavarud kahanevad. Kuigi Hormuzi väin on jätkuvalt suletud, paistab turg olevat konflikti lahenduse osas optimistlik. Brenti toornafta barreli hind on alates mai keskelt selges langustrendis, alanedes 112 dollarilt praeguseks juba 83 dollari lähedale. Hinnalanguse põhjuseks võis pidada edenemist USA ja Iraani vahelistel läbirääkimistel ning lootust peatsele kokkuleppele.

Hormuzi väina kaudu liikunud tarnete ärajäämise tõttu on globaalne nafta- ja gaasiturg defitsiidis. Kuigi nüüdseks on tarnete ümbersuunamise ja muude abinõudega rohkem kui pool esialgsest defitsiidist kaetud, ületab igapäevane tarbimine pakkumist ligikaudu 8–10 miljoni barreli võrra. See tähendab, et üleilmne energiaturg elab varude arvelt, mis kahanevad suure hooga. Kui kokkulepet ikkagi ei sünni ja väin jääb suletuks, võib varude kriitiline piir erinevate hinnangute kohaselt saabuda juba kahe kuni viie kuu pärast.

Energiašokk mõjutab intressimäärade kaudu makropilti. Hormuzi väina taasavamine ja sellega kaasnev nafta hinna langus mõjutaksid intressimäärasid ning majanduskasvu mõlemal pool Atlandi ookeani. Lähis-Ida sõja vältel on intressiootused turul liikunud suuresti nafta hinnaga käsikäes. Paljuski energiakandjate impordist sõltuv Euroopa on selles osas olnud Ühendriikidest märgatavalt tundlikum.

Kuna keskpangad pööravad energiahindadest tulenevale inflatsioonisurvele suurt tähelepanu, väldiks nafta hinna edasine langus rahapoliitika karmistamist, eriti euroalal. Euroopa Keskpank ootuspäraselt kergitas eelmisel nädalal intressimäära 0.25 protsendipunkti võrra, et takistada inflatsiooni kiirenemist, kuid edasised sammud sõltuvad nafta hinna dünaamikast.

Tehisaru buum kajastub tugevamalt USA ettevõtete kasumis. Kõige selgemalt peegeldub käesolev investeeringute supertsükkel kiibitootjate kasumis, kuid positiivset mõju on märgata ka tehisaru taristu rajamist toetavates sektorites.

S&P 500 indeksi ettevõtete järgmise 12 kuu kasumiootus on energiakriisist hoolimata viimase paari kuuga oluliselt kasvanud. Kui veel veebruaris ootasid analüütikud Bloombergi andmetel S&P 500 firmadelt järgneva 12 kuuga aastases võrdluses keskmiselt 13-protsendilist kasumikasvu, siis praeguseks on see kasvuootus kerkinud ligi 20 protsendini. Selline optimism tugineb eelkõige IT- ja pooljuhtide sektori lähiaasta väljavaatel.

Kuigi ka kõrgetest energiahindadest muserdatud Euroopas on börsifirmade kasumiootus veidi paranenud, jääb see Ühendriikidele alla. Näiteks eeldatakse, et STOXX 600 indeksi firmade kasum suureneb järgneva 12 kuuga aastases võrdluses 11 protsenti. See ootus on vaid protsendi jagu suurem veebruaris prognoositust.

Turukordajad paistavad mõistlikud, kuid tegemist võib olla kasumimulliga. Klassikalised aktsiaturu suhtarvud – näiteks P/E (price/earnings) ehk aktsia hind jagatuna ettevõtte kasumiga aktsia kohta – ei hõlju tururallist hoolimata müstilistes kõrgustes, vaid püsivad oodatavat kasumikasvu arvestades igati mõistlikul tasemel. Seega hetkel pole tegemist turukordajate paisumisest tuleneva mulliga. Aga milles võib olla probleem?

Praegu ehitatakse andmekeskusi üle maailma enneolematu tempoga, mistõttu nõudlus kiipide, protsessorite ja muude sisendite järgi on järsult kasvanud. Tulemuseks on komponentide defitsiit ja kõrge hind, mis võimaldab pakkujatel teenida kopsakat kasumit.

Paraku ei jää see olukord igavesti kestma. Mingil hetkel saavutab tehisaru taristu oma kriitilise mahu, kasv aeglustub ja pakkumine jõuab nõudlusele järele. Seega ei pruugi valemis P/E sisalduv E ehk kasum aktsia kohta olla paljude firmade puhul mõne aasta pärast enam jätkusuutlik, mis paneb paratamatult ka valemis oleva P ehk aktsia hinna tugeva surve alla.

Energiašoki lahenemine toetaks pullituru jätkumist. Märtsi põhjast alanud tururallit on vedanud peamiselt USA ja Aasia tehnoloogiahiiud, samas kui Euroopas piiras tõusupotentsiaali kõrge nafta hind. See tähendab aga ka seda, et Hormuzi väina taasavamisel oleks Euroopa suurimate võitjate seas, vähemalt lähikuudel. Väina avamine võiks viia nafta barreli hinna tagasi vahemikku 70–80 dollarit, mis eeldatavalt mõjuks päris hästi ka näiteks Hiina ja Jaapani turule. Kokkuvõtlikult on aktsiaturul suvekuudel potentsiaali tõusulaine jätkuks, kuid selleks oleks ikkagi vajalik Hormuzi väina reaalne avamine ja energiatarnete taastumine.