SEB majandusprognoos: kas sellist majanduskasvu me tahtsimegi?
Statistika jõudis majandusele järele
Eesti majandust on aastaid saatnud vastuolu: palgad tõusid, käibed kasvasid, ent majanduse suurust mõõtvad SKP-numbrid olid äärmiselt nigelad. Hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud revisjon vähendab seda vastuolu, kinnitades nüüd, et majandusel on läinud juba mõnda aega paremini, kui näitasid senised SKP numbrid.
Inimesed ei usu helgesse tulevikku
Kahjuks ei peegeldu kõrgemad kasvunumbrid aga selles, mida inimesed majanduse kohta arvavad – tarbijate kindlustunne on endiselt väga madal. Põhjuseid, miks helgesse tulevikku ei usuta, on ilmselt palju. Geopoliitilised pinged, suured kõikumised toorainehindades, valusad mälestused maksutõusudest ja inflatsioonist jpm. Üks aspekt, millest siiani pole räägitud on aga lihtne tõsiasi, et eestlased on lihtsalt harjunud kiirema kasvuga kui tänane majandus anda suudab. Aastatel 2010–2019 kasvas Eesti SKP aastas keskmiselt pea 4 protsendi jagu. Need ajad on läbi ja ei naase ilmselt enam kunagi.
Eesti majandus on jõudnud küpsesse faasi, mil ka 2,5-protsendine majanduskasv, mida ennustame 2026. aastaks, on tugev tulemus. SEB prognoosi põhjal saavad ka 2027. ja 2028. aasta olema Eesti jaoks majanduslikult edukad, kui SKP kasv küündib vastavalt 2,7 ja 2,8 protsendini. Kahjuks ei ole see ilmselt aga piisav, et inimeste tuju oluliselt tõsta.
Majanduskasvu on kiirendanud tarbimine
Selle aasta majanduskasvu on jõudsalt panustanud tarbimine. Oluline roll selles on uuest aastast kehtima hakanud ühtlustatud tulumaksuvabal miinimumil, mis tõstis oluliselt kõrgemapalgaliste inimeste reaalsissetulekut. Suurelt jaolt on reformi mõju küll juba avaldunud ja järgnevatel kvartalitel saab tarbimise tõus olema tagasihoidlikum.
Inflatsiooni on aina keerulisem prognoosida
Inimeste tarbimisvõimalusi on avardanud ka inflatsiooni taltumine. Eelmistel aastatel hinnatõusu kruvinud toiduainehinnad on viimastel kuudel hoopis alanenud, mis annab enim hõlpu vaesematele leibkondadele. Suur geopoliitiline määramatus ja kliimakriis muudab tuleviku ennustamise teisalt ääretult keeruliseks. Sellest johtuvalt soovib kindla peale mängida ka Euroopa Keskpank, kes tänavu suure tõenäosusega korraks veel intressimäärasid 0,25 protsendi võrra kergitab.
Eksportival tööstusel hakkab paremini minema
Keerulised olud Eesti peamistel eksportturgudel Soomes ja Rootsis on viimastel aastatel pidurdanud kaupade eksporti ja soosinud teenusmajandust. Nüüd on viimaks paranemas ka eksportiva tööstuse väljavaade. Kui Rootsi majandusel on hästi läinud juba mõnda aega, siis 2026. aasta on osutunud prognoositust paremaks lõpuks ka Soome jaoks. Kahjuks ei ole seni olulisi märke Põhjamaade ehitusturu taastumisest, ent selles peitub kahtlemata Eesti tööstuse lähiaastate suurim kasvupotentsiaal.
Valimised võidab riigivõlg
Järgmisel kevadel toimuvate Riigikogu valimiste põhiteemaks näib kujunevat majandus. Kuigi valimisprogramme hakkavad täitma lubadused maksulangetuste ja kõrgemate sotsiaalkulude kohta, siis reaalsuses saab nende ellu viimine olema väga keeruline, sest riigi kulud-tulud ei ole kokku jooksnud juba aastaid. Veendunud võib olla vaid selles, et Eesti riigi võlakoormus jätkab ka valimiste järel kiiret kasvu.
Tutvu värske majandusprognoosiga põhjalikumalt
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
