SEB ekspert: kui Saksamaa alles otsib pensionisüsteemi reformimiseks lahendusi, siis Balti riikidel on toimiv kogumispensioni süsteem juba olemas
Saksamaa valitsusel on tõsine mure, kuidas tagada pensionisüsteemi elujõulisus olukorras, kus riikliku pensionisüsteemi rahastamine sattunud löögi alla vananeva rahvastiku ja tööealiste arvu vähenemise tõttu. Üha rohkem sõjajärgse põlvkonna inimesi jõuab pensioniikka ning uusi, maksutulu tootvaid töökäsi ei tule piisavalt juurde. Saksamaal on aega vaadata Balti riikide poole, kus hoolimata poliitilistest tagasilöökidest on pensionisüsteem tugevamal pinnal. Meie eelis on aga juba toimiv mitmetasandiline pensionisüsteem, kus lisaks riiklikule pensionile koguvad pensionivara vabatahtlikult ka inimesed ise või nende tööandjad, kirjutab SEB ärikliendi kindlustus- ja pensionilahenduste juht Reigo Abrams.
Tööandjate roll pensionivara kasvatamisel suureneb
Pole saladus, et pensionärid on Lääne-Euroopas on märksa jõukamad kui Ida-Euroopas. Siiski ei sõltu nende heaolu üksnes pensionisüsteemist. Euroopa Keskpanga andmetel ulatub Saksamaa pensionäride leibkondade keskmine netovara 211 600 euroni, samas kui Balti riikides on see keskmiselt veidi alla 70 000 euro. Varade suurust mõjutavad aga lisaks pensionisüsteemile ka koduomand, kogumisharjumused, maksupoliitika ja vabatahtlik kogumine.
SEB ärikliendi kindlustus- ja pensionilahenduste juht Reigo Abramsi sõnul näitab Saksamaa näide selgelt, et isegi majanduslikult tugevad riigid peavad pensionisüsteemide jaoks otsima uusi lahendusi.
„Võrreldes Saksamaaga, kus arutatakse praegu erinevaid pensionisüsteemi reformimise võimalusi, sealhulgas pensioniea tõstmist ja Rootsi tüüpi kogumispensioni kasutuselevõttu koos kohustuslike tööandja- ja töötajapoolsete sissemaksetega, on Balti riikidel juba märkimisväärne eelis. Meil on pensioni teine ja kolmas sammas toiminud aastaid. Lisaks oleme järk-järgult hakanud kasutama ka tööandjapensioni potentsiaali,“ ütles Abrams.
Tööandjate panus töötajate pensionisäästudesse kasvab kõigis Balti riikides. Eestis, kus tööandjapensionid ei ole ajalooliselt olnud nii laialt levinud kui teistes Balti riikides, on kasv olnud samuti arvestatav. Kui 2015. aastal maksid tööandjad kolmandasse sambasse 1,8 miljonit eurot, siis kümne aastaga on see summa kasvanud 10,8 miljoni euroni. Kindlasti on siin kasvuruumi, sest näiteks on ainuüksi Läti SEB äriklientide investeeringud töötajate pikaajalisse kogumisse viimase viie aastaga enam kui kahekordistunud, ulatudes 13,3 miljoni euroni aastas. See on sama suurusjärk, mis Eestis kõikide tööandjate panus kokku.
Eestis on aeglasema kasvu põhjus osaliselt ka erinev maksukeskkond. III sambasse tehtavad sissemaksed ei ole tööjõumaksudest vabastatud nagu teistes Balti riikides. Samas on mitmed ettevõtted juba praegu näinud tööandjapensionit kui lisahüve töötajate motiveerimisel, talentide hoidmisel, vastutustundliku tööandja kuvandi tugevdamisel.
Pensionikogumine aitab hoida talente ja vähendab finantsstressi
Sageli eeldatakse, et töötajad väärtustavad rohkem koheseid hüvesid kui pikaajalisi sääste. Uuringud näitavad aga vastupidist.
Juba 2023. aastal SEB tellimusel tehtud uuringus leidis 54% vastanutest, et tööandja tehtavad sissemaksed kolmandasse pensionisambasse on oluline või väga oluline osa töötaja hüvede paketist.
Seda kinnitavad veelgi ilmekamalt SEB Life and Pension Balticu 2025. aasta Workforce Survey tulemused Leedus. Rohkem kui pooled ehk 52% vastanutest, kelle tööandja kogub nende eest pensioniks, ütlesid, et see vähendab soovi töökohta vahetada isegi siis, kui mujal pakutakse kõrgemat palka.
Lisaks leidis 49% vastanutest, et selline toetus näitab tööandja hoolivust töötajate vastu, mitte ainult keskendumist ettevõtte kasumile. 38% märkis, et pensionikogumise toetamine motiveerib neid rohkem panustama ettevõtte pikaajaliste eesmärkide saavutamisse.
Töötajate finantskindlus muutub järjest olulisemaks ka produktiivsuse seisukohalt. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et seitse töötajat kümnest kogeb kõrget või mõõdukat finantsstressi ning kuus kümnest personalijuhist on täheldanud tootlikkuse langust töötajate rahaliste murede tõttu.
„Tööandja sissemaksed pensionivarasse on üks hüvesid, mis loob väärtust korraga nii ettevõttele kui ka töötajale. See suurendab lojaalsust, vähendavad finantsilist ebakindlust ja soodustavad pikaajalist mõtteviisi. Kui soovime tagada kõrgemat elatustaset tulevastele pensionäridele Eestis, peab tööandjate osalemine pensionikogumises muutuma normiks, mitte erandiks. Nii on tulevastel pensionäridel rohkem vara,“ võttis Abrams teema kokku.
Allikad:
- 2023. aasta elanikkonnauuringu viis SEB tellimusel läbi Norstat. Uuringus osales 1004 inimest vanuses 18–74 aastat.
- European Central Bank. June 2026. HFCS Statistical Tables - Wave 2021 - July 2023.
- Financial Stress Is Crushing Employee Productivity, WorkLife, 2024.
- SEB Life&Pension Baltic tellitud ja Leedus läbiviidud Workforce Survey, 2025.
- Rahandusministeeriumi statistika: pensioni statistikaülevaade 2025
SEB pensionitooteid pakuvad SEB Varahaldus ja SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja see ei ole investeerimisalane soovitus ega nõustamine, teenuse pakkumine ega üleskutse mistahes lepingu sõlmimiseks. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne lepingu sõlmimist tutvuge alati tingimustega ja pidage nõu asjatundjaga. Vajadusel registreerige nõustamisele SEB kodulehel seb.ee.
