Riigivõlakirja investorid saavad peagi raha tagasi: kuhu paigutada vabanev raha?

16. septembril lõpeb Eesti riigi võlakirjaemissioon, milles osales üle 7300 jaeinvestori. Selle tulemusel vabaneb investoritele ligi 29 miljonit eurot ning paljud seisavad peagi valiku ees, kuhu saadud raha edasi paigutada. 

SEB andmed näitavad, et Eesti jaeinvestorite kokkupuude võlakirjadega on sageli seotud üksikute investeerimisvõimalustega, mitte teadlikult üles ehitatud hajutatud portfelliga. Pea pooltele riigi võlakirja märkijatest (47%) on tegemist ainsa investeeringuga, neil puuduvad investeeringud nii aktsiatesse, fondidesse kui ka teistesse võlakirjadesse. Samuti on võlakirjadesse investeerimise kogemus üldiselt piiratud: vähem kui 5% märkijatest omab lisaks riigi võlakirjale ka muid võlakirjainvesteeringuid ning alla 1% on investeerinud teistesse (näiteks Läti või Leedu) riigivõlakirjadesse. See viitab, et võlakirjade roll Eesti jaeinvestorite portfellides on täna veel pigem tagasihoidlik.

SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juhi Elisabet Visnapuu sõnul on oluline vältida olukorda, kus investeeritud raha jääb pärast võlakirja lunastamist lihtsalt seisma, kaotades oma reaalväärtust. Eksperdi sõnul tasub valik teha lähtuvalt kolmest asjast: kui palju riski oled valmis võtma, kui kaua saad raha puutumata jätta ja mis on su lähiaastate plaanid.
 

• Jätkata võlakirjades. 

Kes valis riigivõlakirja just seetõttu, et see on ettearvatav ja madala riskiga, ei pea oma strateegiat tingimata muutma.

"Investorid, kes hindasid riigivõlakirja puhul eelkõige etteaimatavat tootlust ja madalamat riskitaset, võiksid kaaluda võlakirjade osakaalu säilitamist ka edaspidi. Võlakirjad aitavad portfelli tasakaalustada ning pakuvad aktsiaturgudest erinevat riskiprofiili," avas Visnapuu. 

Praktikas tähendab see uue riigi- või ka ettevõtte võlakirja otsimist järgmisest emissioonist või järelturult. Neile, kes soovivad jätkata just Eesti riigi võlakirjadesse investeerimist, on hea uudis: 10-aastase tähtajaga riigivõlakiri on jaeinvestoritele juba kättesaadav. 
 

• Hajutada raha laiapõhjalistesse investeerimisfondidesse. 

Kui eesmärk on pikaajaline kasv, võiks võlakirjast vabanev raha liikuda globaalsetele aktsiaturgudele.

„Riigivõlakiri oli paljude jaoks hea koht raha ajutiseks paigutamiseks. Kui investeerimishorisont ulatub vähemalt viie aasta juurde, võiks kaaluda laiapõhjalisi investeerimisfonde, mis võimaldavad ühe investeeringuga hajutada raha sadade või isegi tuhandete ettevõtete vahel," rääkis Visnapuu.  

Erinevalt võlakirjast ei ole investeerimisfondi tootlus garanteeritud, kuid ajalooliselt on aktsiaturud pikas perspektiivis pakkunud võlakirjadest kõrgemat tootlust.
 

• Täiendada hädaabireservi või kasutada raha sissemakseks.  
   

“Kogu vabanenud raha ei pea uuesti investeerima. Kui inimesel puudub piisav rahaline puhver või seisab lähihetkedel ees suurem väljaminek, näiteks kinnisvara ostmine, võib osa summast jääda kogumishoiusele. Investeerimisotsus peaks alati lähtuma inimese eesmärkidest, mitte soovist olla iga hinna eest kogu aeg turul,” ütles ekspert. 


Lisainfo:

Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 56631925  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee