Kortermaja vajab igal juhul kindlustust

14.03.2024 - 08:56

Paljud kortermajades elavad inimesed on kindlustanud küll oma korteri, kuid pole süvenenud sellesse, kas nende maja haldav korteriühistu on kindlustanud ka maja enda. Õnnetuse korral võib puuduv kindlustus tekitada korteriühistu liikmetele väga palju peavalu ja suurt rahalist kulu.

PZU Kindlustuse varakahjude grupi juhi Marge Habakuke kinnitusel kohandub korteriühistule kui juriidilisele isikule ettevõtte varakindlustus, mis kaitseb muu hulgas nii tulekahju, veeavarii, murdvarguse, vandalismi, tormi kui ka üleujutuse eest. Kui korteriühistu on võtnud näiteks renoveerimiseks laenu, siis on hoone kindlustamine kohustuslik, kuid kortermaja kindlustamisele tasub mõelda ka siis, kui ühistul laenukohustusi ei ole.

„Sageli näeme, et korteriühistud võtavad kindlustust kui kulu ja tegelevad kindlustamisega alles siis, kui tekib vajadus pangalt lisafinantseeringut küsida. Jah, laenu võttes on korteriühistul kohustus oma hoone kindlustada, aga meie tugev soovitus on seda teha ka sellisel juhul, kui korteriühistu ei plaani laenu võtta,“ kommenteeris SEB ärikliendi osakonna juht Toomas Palts.

„Väga sageli tekitavad kortermajadele kahjustusi tormid, mille tagajärjel saavad eelkõige viga katused, mis halvemal juhul võivad lennata pealt koos kogu aluskonstruktsiooniga,“ rääkis Habakukk ja lisas, et katuste renoveerimisel tuleb ühistutel olla eriti hoolas. „Oleme näinud juhtumeid, kus katuse eterniit on asendatud plekiga, kuid aluskonstruktsioon jäetud muutmata ja täiendavad kinnituskohad tegemata. Kuna plekk on eterniidist kergem ja võtab hõlpsasti tuule alla, siis ongi katus majalt lendu läinud,“ lisas ta.

Habakuke sõnul on kindlustuse mõistes tormina käsitletav tuulepuhang, mille tugevus on vähemalt 18 meetrit sekundis, kuid tugeva tormi ajal võib tuulekiirus olla sellest isegi üle kahe korra suurem. „Kui tuule kiirust pole võimalik kindlaks määrata, siis peetakse tormiks tuult, mis on tekitanud kindlustuskoha ümbruses laitmatus seisukorras olevatele ehitistele või esemetele kahju,“ sõnas ta. Samuti loetakse tormikahjuks selliseid kindlustatud eseme kahjustusi, mis said tekkida üksnes tormi tagajärjel.

Viimastel aastatel on sagenenud ka ekstreemsed vihmasajud, mil lühikese aja jooksul võib taevast hullemal juhul alla sadada ka terve kuunormi jagu vett. Seetõttu võib korteriühistul minna tarvis kindlustuskaitset ka üleujutuse vastu. „Paduvihma tagajärjel võib vesi tungida hoone keldrisse ja tekitada seal olulist kahju nii varale kui ka erinevatele tehnosüsteemidele, kusjuures uputus võib tabada maja ka mitte tänavalt, vaid hoopis kanalisatsiooni kaudu – näiteks võib keldrikorrusel asuva duširuumi trapp või ka näiteks WC-pott „tagurpidi“ tööle hakata,“ märkis Habakukk. „Selleks, et ootamatult suure vihmasaju korral vesi „altpoolt“ hoonesse ei tungiks, peaks kanalisatsioon kindlasti olema varustatud tagasilöögiklappidega, mis ei lase veel „vales“ suunas voolata,“ lisas ta.

Kõige sagedasemad kindlustuskahjud, täpsemalt umbes pooled, on korteriühistute puhul siiski seotud erinevate torude lekkimisega, sellele järgnevad umbes kolmandikul juhtudest katuste ja fassaadi kaudu hoonesse tunginud vee kahjustused. „Nii maja tehnovõrgud kui ka fassaad ja katus vajavad regulaarset kontrolli ja hooldust, et võimalikud kahjustused juba varakult avastada ja suurem kahju ära hoida,“ toonitas Habakukk.

Lisainfo: