Kaasomandiga kinnisvara ostmine tähendab kodulaenu võtmisel põhjalikumat riskianalüüsi
Kaasomandis kinnisvara ostmisel on tegemist olukorraga, kus ostetakse mõtteline osa kinnistust. Näiteks võib see tähendada majaosa või korterit hoones, mis ei ole juriidiliselt korteriomanditeks jaotatud. Kuigi sellised objektid võivad mõnel juhul olla hinnalt soodsamad ja pakkuda võimalust kinnisvaraturule sisenemiseks väiksema kuluga, kaasneb nendega kodulaenu võtmisel rohkem riske ning seetõttu on vajalik põhjalikum riskianalüüs.
SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul on sellise kinnisvara puhul peamiseks küsimuseks tagatise kvaliteet ning oluline roll on ka kasutuskorraga seotud kokkulepetel, mis määravad, millist osa kinnistust iga omanik kasutab ja millised on nende õigused ning kohustused.
„Erinevalt tavapärasest korteriomandist ei ole tegemist selgelt eristatava varaga, sest ostja omab vaid mõttelist osa tervikust. See tähendab, et kuigi igapäevases kasutuses võib elamispind olla praktiliselt jagatud, ei pruugi see juriidilises mõttes olla sama selgelt piiritletud. Sellest tulenevalt hindavad pangad selliste objektide puhul hoolikamalt, kas kinnisvara on reaalselt kasutatav eraldiseisva elamispinnana ning kas omanike vahelised kokkulepped on piisavalt selgelt paika pandud,“ rääkis Hallang.
Riskid ei piirdu aga ainult laenu saamisega. Kaasomandiga kinnisvara puhul võib osutuda keerulisemaks ka vara müük. Kuna ostja omandab ainult osa kinnistust, on selliste objektide järelturg kitsam ning potentsiaalsete ostjate ring väiksem. Samuti võivad teised kaasomanikud teatud olukordades mõjutada müügiprotsessi või selle tingimusi. Ei tohi unustada, et seadusest tulenevalt kehtib kaasomandis oleva kinnisvara puhul kõigile kaasomanikele kahe kuu pikkune eelisostuõigus.
Suurim ebakindlus tekib sageli olukordades, kus omanike vahel ilmnevad erimeelsused. Näiteks võivad vaidlused tekkida kinnisvara kasutamise, hoolduse või investeeringute osas, eriti juhul, kui eelnevad kokkulepped ei ole piisavalt detailsed või nõuetekohaselt vormistatud.
Siinkohal rõhutab Hallang, et enne kaasomandiga kinnisvara ostmist tasub koguda võimalikult palju teavet. „Eelkõige tuleks veenduda, et kasutuskord on selgelt paigas. Praktikas tähendab see notariaalselt vormistatud kasutuskorra kokkulepet, mis on kantud ka kinnistusraamatusse. Samuti on oluline, et kõik osapooled mõistavad oma õigusi ja kohustusi. Kaasomandiga kinnisvara võib olla mõistlik lahendus eelkõige juhul, kui kinnisvara on sisuliselt kasutatav eraldi elamispinnana ning omanike vahelised kokkulepped on läbimõeldud ja selgelt fikseeritud."
Viis asja, milles veenduda enne kaasomandiga kodu soetamist:
- Uuri põhjalikult, kes on teised kaasomanikud,
- kontrolli, kas kasutuskord on notariaalselt vormistatud ja kinnistusraamatusse kantud;
- küsi, kas kinnisasja on võimalik tulevikus jagada,
- mõtle läbi, kas suudaksid vajadusel müüa ka ainult oma osa,
- aruta tehingu ja laenutaotlusega seonduv läbi pangaga.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
