Investeerimispettus – viirus, mille ohvriks on langenud juba sajad inimesed

Investeerimispettused ringlevad intervallidena aastast-aastasse. 2023. aasta teisest kvartalist kasvasid ootamatult mitmekordseks nii selle pettuse tüübi juhtumite arv kui ka kaotatud summad. Enam ei möödu päevagi, kus mõni järjekordne inimene petturi küüsi ei langeks ning lõppu ei näi tulevat.

Statistika näitab, et avastatud pettuste arv on kahekordistunud, samuti liigub kiires tõusutrendis kahjusummade suurus. Kui 2022. aasta sügisel oli keskmine kaotatud summa 5800 eurot, siis 2023. aasta samaks ajaks, on see tõusnud 6200 euroni. Petturitele kaotatud suurimad summad ulatuvad seejuures kuni sadade tuhandete eurodeni, mistõttu kaotavad Eesti inimesed investeerimispettustes prognoositavalt üle 5 miljonit eurot aastas. Väljapetetud summad, mis võiks läbi oskuslike investeeringute elavdada Eesti majandust, liiguvad rahvusvahelise kuritegevuse tuludesse, seda peamiselt läbi krüptoinvesteeringute. 

Kuidas käib ohvrite püüdmine? 

Ohvrite püüdmisel saab eristada kaht potentsiaalsele ohvrile lähenemise viisi: telefonikõned, mis valdavalt on vene- või harvematel juhtudel ka ingliskeelsed ning ahvatlevad pakkumised internetikeskkondades ehk reklaamid, kus tuntud persoonid kutsuvad üles kiirelt rikastuma. Kuivõrd petturi poolt lubatud summa võib esialgu olla pimestav, peaks inimesel esimene häirekell hakkama lööma kohe, kui meeletult suurt rahasummat lubatakse kiirelt kätte. Tavaliselt ei kaasne selliste pakkumistega ka hiljem enda õigsuse tõendamiseks vajalikku dokumentatsiooni. Valvsaks peaks tegema ka tõsiasi, et ülekanded tehakse enamasti välismaistele kontodele ja eraisikute nimele. Siinkohal tasub meeles hoida vanarahva tarkus: kõik ei ole kuld, mis hiilgab. 

Ohvri profiil on enamasti seotud pettuse tüübiga

SEB analüüsi põhjal on investeerimispettuse ohvri profiil järgmine:
•    Ligikaudu 40% investeerimispettuste ohvritest on vanemad kui 65 aastat - nemad kaotavad petturitele suuremaid summasid ning oskavad tihti vene keelt või on petturitega võimelised selles keeles suhtlema. Ülejäänud juhtumid jaotuvad võrdselt vanusevahemikes 51-64 ja 36-50 eluaastat.
•    Meeste ja naiste osakaal juhtumites on võrdne, kuid analüüsi järgi kaotavad mehed investeerimispettustes oluliselt suuremaid summasid kui naised. 
•    Vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste osakaal juhtumites on samaväärne, vastavalt 49% ja 51%.
•    Sealjuures ei saa aga eripäraks pidada ohvrite haridustaset – nende hulgas leidub jätkuvalt inimesi, kes on kas majandusharidusega või eelnevalt investeerimisega kokku puutunud.

Kuidas investeerides pettuse ohvriks langemist vältida?

•    Võtke aega, et pakutud võimalust kriitiliselt analüüsida – kui pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, viitab see ühtselt pettusele.
•    Uurige tausta ja täpsustage, millise inimese või organisatsiooniga on tegu. 
•    Pettusjuhtumite puhul ei ole investeerimisprotsessi kohta tavaliselt ühtegi dokumenti. Kui aga lepingut pakutakse, tuleks see lasta pädeval isikul üle kontrollid veendumaks, et kõik on tõepoolest korrektne.
•    Kui investeerimispakkumine tehakse telefoni teel, mõnes suhtlusrakenduses või sotsiaalmeedia kaudu, on see ilmselge vihje pettusele. Selline suhtlus tuleks koheselt katkestada.
•    Olge eriti ettevaatlik isikuandmete, sealhulgas dokumentide koopiate, pangaandmete ja paroolide edastamisel, neid ei tohiks edastada mitte kellelegi.
•    Enne ülekande või kaarditehingu tegemist, tuleks veenduda, kellele raha saatmas olete.
•    Kiirlaenu võtmine investeeringu tegemiseks ei ole mõistlik samm.

Kui olete langenud pettuse ohvriks või kahtlustate pettust, pöörduge viivitamatult panga poole, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga ühendust võtate, seda tõenäolisem on võimalus sulgeda edasist kuritarvitust võimaldavad teekonnad. Lisaks tuleks pöörduda politseisse.

Iga investeerimisotsus vajab hoolikat läbimõtlemist ja analüüsi. Siiski, ei tohiks unustada investeerimiseks olulisi põhitõdesid – enne alustamist on oluline tutvuda väärtpaberi tingimustega, investeerimisega kaasnevad alati riskid ning raha paigutades on mõistlik riske hajutada ehk investeerida erinevatesse instrumentidesse, piirkondadesse ja valdkondadesse. Vajadusel saab parima võimaliku lahenduse leidmiseks alati pöörduda ka panga poole.

Kätlin Kukk
SEB Turbekeskuse turbejuht

Lisainfo:

Maarja Lumiste
Kommunikatsiooni praktikant
SEB Pank

Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee