Iga viies kodulaenu omanik võtab laenu mitu korda
Esimene kodulaen ei jää paljudele ainsaks. SEB andmetel võtab Eestis ligi iga viies klientidest hiljem teise kodulaenu, millega ollakse Balti riikides selgelt esikohal. Teise kodu ostu taga on enamasti soov liikuda muutunud vajadustele paremini vastavasse eluasemesse.
Eestis võtab teise kodulaenu 19 protsenti SEB kodulaenuklientidest ehk ligikaudu iga viies. Esimese kodulaenu võtavad kliendid keskmiselt 32-aastaselt, teise aga umbes 40-aastaselt.
Kolmes Balti riigis kokku võtab teise kodulaenu keskmiselt 14 protsenti klientidest. Leedus võtab teise kodulaenu 11 protsenti klientidest, Lätis on vastav näitaja 12 protsenti. Kõige suurem on teiseste laenajate osakaal niisiis Eestis.
SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul näitavad panga andmed, et teise kodu finantseerimisel võetakse laenu sagedamini koos kaastaotlejaga ning korteri asemel valitakse sagedamini maja. See viitab tõsiasjale, et teine kodulaen võetakse pigem elamistingimuste parandamiseks kui täiendava kinnisvara soetamiseks investeerimise eesmärgil.
„Esimene kodu ei ole paljude jaoks lõplik valik, vaid pigem üks eluetapp. Kui pere kasvab, sissetulek suureneb ja vajadused elukeskkonnale muutuvad, hakatakse vaatama suurema või teistsuguse kodu poole. Andmetest näeme ka, et mida varem esimene kodu soetatakse, seda tõenäolisemalt jõutakse hiljem järgmise kodu ostuni,“ ütles Hallang.
Tema sõnul on teist kodulaenu võtvad kliendid juba teadlikumad. Nad oskavad paremini hinnata mitte ainult laenusummat või intressimäära, vaid ka eluaseme ülalpidamiskulusid ning mõju pere eelarvele.
Kodu vahetus avaldab leibkonna rahakotile olulist survet
Kodu vahetamine võib sageli olla keerukam protsess kui esimese eluaseme ostmine, sest perel tuleb korraga läbi mõelda mitu otsust. Kui olemasolev kodu müüakse, tuleb arvestada selle võimaliku müügihinna ja -perioodiga, hinnata pärast tehingut alles jäävat omafinantseeringut ning planeerida uue kodu ostu- sisustus- või remondikulusid. Mõnel juhul võib üleminekuperioodil tekkida vajadus katta korraga mõlema eluasemega seotud kulusid, mistõttu ei piisa üksnes võimalusest saada suuremat laenu.
Hallangu sõnul on üks levinumaid vigu koduvahetuse planeerimisel see, et keskendutakse vaid uue kodu hinnale ja laenumakse suurusele. Tegelikult muutub koos uue koduga sageli kogu pere kulude struktuur. Näiteks võivad suurema elamispinnaga kaasneda kasvavad kütte- või kinnistu hooldamisega seotud kulud, elukoha asukoha vahetumisel võivad kallineda ka transpordikulud.
Samuti on oluline hinnata kogu üleminekuprotsessi võimalikke kulusid: kui kaua võib võtta olemasoleva kodu müük, milliseid lisakulusid toovad kaasa sisustamine ja kolimine ning periood, mil tuleb korraga majandada kahe eluasemega.
„Kodu vahetamist kaaludes tasub üle vaadata pere rahaline tervikpilt: olemasolevad laenukohustused, püsikulusd, võimalikud muudatused pere elukorralduses ning rahaline puhver ootamatute kulude jaoks. Kodu vahetamisel on rahaline puhver eriti oluline, sest see annab koduavahetuse ajal rohkem kindlust, näiteks juhul kui olemasoleva kodu müük võtab oodatust rohkem aega või ilmnevad ootamatud väljaminekud seoses uue, ostetava kinnivaraga. Kui uus kodu on juba silmapiiril, ent senise eluaseme müügiprotsess algusjärgus, võib lahenduseks olla koduvahetuslaen, mis võimaldab osta uue kodu enne olemasoleva eluaseme müüki,“ ütles Hallang.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
