Võimalik vaid Leedus – riigikaitse võlakirjad rahvale

10. oktoobril saavad Leedu investorid panustada otse oma riigi kaitsmisesse soetades riigikaitse võlakirju. Tegu on üheaastaste võlakirjadega, mida on investoritel võimalik müüa enne tähtaega tagasi vaid riigile ning noteeringud hakkavad pakkuma 2% suurust aastatootlust.

Soodne laen riigi jaoks

Õnnestumise korral saab olema tegu küllaltki soodsa laenuga riigi jaoks. Rahvusvahelisel turul noteeritud aasta pikkust Leedu riigivõlakirja pakutakse 2.5% tasemelt. Madalama likviidsuse tõttu on kohaliku noteeringu tootlus 20-30 baaspunkti võrra kõrgem. Arvestades, et saabuvat võlakirja saab müüa enne tähtaega tagasi vaid riigile, võiks selle tootlus jääda turukontekstis 2.8% tasemele või isegi kõrgemale.

Soodne saab olema laen ka pikema perioodi paberite tootluste näol. Viimati pakkus Leedu riik kutselistele investoritele kaheaastaseid kohalikke võlakirju veidi vähem kui kuu aega tagasi ning siis müüdi investoritele 60 miljoni euro eest noteeringuid keskmise tootlusega 2.859%. Saksamaa näitel pakub üheaastane võlakiri 30 baaspunkti võrra kõrgemat tootlust, kui kaheaastane noteering. Kuna suurenenud intressilanguste ootuses on Saksamaa näitel kaheaastaste võlakirjade tootlused kuu ajaga langenud 30 baaspunkti võrra, võiks praegu Leedu aastane noteering pakkuda ligikaudu sama tootlust, mida kaheaastane kunagise vürstiriigi võlakiri kuu aega tagasi.

Huvitav emissioon ka teiste riikide jaoks

Leedu riigikaitse võlakiri saab olema huvitav jälgimine ilmselt paljudele, eelkõige just Balti riikidele. Õnnestumise korral oleks see ajendiks ka teistele riikidele, korraldamaks raha kaasamisi konkreetse otstarbe jaoks. Kuna ootuste kohaselt saab selline emissioon toimuma igakuiselt ning veel kindlaks määramata tähtajaga, siis saame näha, kas investorite huvi riigikaitse võlakirjade vastu püsib, on see populaarne vaid esimesel kuul või puudub investoritel reaalne huvi sellise ettevõtmise vastu.

Turul pakutavaid võimalusi arvestades on sinna sisse hinnastatud tugev patriootlikkus. Kaks nädalat tagasi kaasas Eesti riik kutselistelt investoritelt 190 miljonit eurot üheks aastaks keskmiselt 2.862% tasemelt. Leedukate emissiooni õnnestumise korral võiks sarnastes tingimustes eeldada, et ka Eesti riik saaks raha kaasata kaitsekulutuste katmiseks 2% tasemelt. 

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler

Lisainfo:

Maarja Kalamas
Kommunikatsioonijuht
Erakliendi valdkond
SEB Pank

Telefon: +372 53 045 743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee