Väikeettevõtjaid pitsitavad enim hinnatõus ja nõudluse vähenemine

Kõige enam muretsevad Balti riikide väikeettevõtjad, kas ja kuidas suudavad nad lähema kuue kuu jooksul toime tulla hinnatõusu ja nõudluse vähenemisega. 

„Küsitlesime igas Balti riigis 500+ väikeettevõtjat, et uurida, milliseks hindavad nad oma väljavaateid järgneva kuue kuu jooksul, kuidas mõjutavad neid erinevad välismõjud ja mismoodi kavatsevad nad nendega toime tulla. Tulemustest võib välja lugeda, et väikeettevõtjaid paneb enim muretsema hinnatõus ja nõudluse vähenemine, lisaks ka palgatase ja elektrihinnad, aga tööjõupuudus hetkel suuri murepilvi ei tekita,“ kommenteeris Ainar Leppänen, SEB jaepanganduse juht. 

Kaks kolmandikku Balti riikide väikeettevõtjatest märkisid, et hinnatõus mõjutab neid väga tugevalt või tugevalt. Vaid 4 % neist sõnasid, et see teema neid ei puuduta. Hinnatõusuga käib kaasas ka vähenev nõudlus ning seda prognoosivad pea pooled ettevõtjatest: pooled Läti ja Leedu ettevõtjatest leiavad, et ees ootab nõudluse vähenemine, Eesti ettevõtjatest on sama meelt lausa 41 protsenti. Samas 15 protsenti Eesti ettevõtjatest usub, et vähenev nõudlus neid üldse ei puuduta. 

Ootuspäraselt on ettevõtjatel väga suur mure ka seoses energiahindade kallinemisega. Enam kui kolmandik ettevõtjatest ütlesid, et see mõjutab neid märkimisväärselt või isegi väga märkimisväärselt. Seevastu gaasi hinna tõus mõjutab väiksemat osa väikeettevõtjatest – Eestis puudutab see otseselt vaid 12 protsenti väikefirmadest, Lätis aga 22 protsenti. 

Ettevõtjatel on raske hakkama saada suure palgatõususurvega. Näiteks Läti ettevõtjatest 54 protsenti tunnistasid, et see mõjutab neid väga tugevalt või tugevalt. Eestis ja Leedus oli seis umbes sama, vastavalt 49 ja 48 protsenti ettevõtjatest vastas samamoodi. 

Väga palju on räägitud tööjõupuudusest, kuid muude mõjutajatega võrreldes see teema väikeettevõtjatele liiga palju peavalu ei valmistagi. Näiteks Eesti ettevõtjatest ligi pooled ütlesid, et tööjõukitsikus neid tõenäoliselt järgmise kuue kuu jooksul ei puuduta ja vaid 12% tõid välja, et see mõjutab neid suurel määral. Lätis oli ettevõtteid, keda tööjõupuudus ei puuduta kolmandik, kusjuures teine kolmandik ütles vastupidiselt, et neid puudutab tööjõupuudus vägagi. 

Toorainete hinnatõus

„Sõltuvalt sektorist puutuvad ettevõtjad aeg-ajalt kokku toorainete tarneraskustega, kuid peamiselt mõjutab ettevõtjaid sellega kaasnev hinnatõus, “ ütles Leppänen. Umbes kolmandik ettevõtjaid tõi välja, et neid puudutab toorainete hinnatõus väga märkimisväärselt. Samas tarneraskused ja toorainepuudus ei ole enam niivõrd teemaks – näiteks Eesti ettevõtjatest kolmandik ütlesid, et see probleem neid ei puuduta. 

Geopoliitiline olukord mõjutab samuti otseselt väga paljude tegevusalade ettevõtjate tegutsemist. Kolme riigi ettevõtjatest enam kui kolmandik tunnistasid, et geopoliitiline situatsioon mõjutab nende toimetamist kas väga tugevalt või tugevalt. Kusjuures eriti tõid selle välja Läti ettevõtjad (45%). 

Küberrünnakute hirmu suhtes olid ettevõtjad aga võrdlemisi äraootaval seisukohal – pea kolmandik neist loodab, et see teema ei puuduta neid üldse.

Ettevõtjate kohanemiskava

Kriisiga kohanemiseks on mitmeid võimalusi. Toodete ja teenuste hindade tõstmine on kõigi kolme Balti riigi ettevõtjate jaoks number üks plaan. Pooled Eesti ja Leedu ning 43 protsenti Läti ettevõtjatest kavatsevad seda teha. 

Levinud hakkamasaamise viis on ka tootmise ümber korraldamine, seda plaanib teha iga viies Läti ja iga neljas Leedu ettevõtja. Eesti ettevõtjast kavatseb sama teed minna 17 protsenti küsitletutest. 
Vähendatakse ka ettevõtte lahtioleku aega ehk töötunde, milles näeb võimalust 19 protsenti Läti ja Eesti ettevõtjatest ning 16 protsenti Leedu vastanutest. Mõned ettevõtjad tunnistasid, et neil on plaan tootmine või osa sellest sulgeda.

Küllalt palju leidub ettevõtjaid, kes ütlesid, et nad ei kavatse otseselt midagi muuta, vaid katsuvad lihtsalt arved ära maksta. Niimoodi vastas 18 protsenti Läti ja Eesti ettevõtjatest ning 14 protsenti Leedu firmadest. 

Umbes kümnendik ettevõtjaid tunnistas, et nad ei ole võimalikuks kriisiks valmis ehk pole teinud mingeid spetsiaalseid ettevalmistusi. 

Riigi toele ettevõtjad eriti ei looda. Eesti ettevõtjatest 13 protsenti loodab saada kriisis tuge valitsuselt. Võrdluseks kolmandik Läti väikeettevõtjatest tunnistasid, et nad saavad loota kriisis vaid iseendale. 

Kuigi ettevõtjate suur väljakutse on kasvavad energiahinnad, siis vaid vähemus neist plaanib vahetada seadmeid energiasäästlikumate variantide vastu. Läti ettevõtjatest on selline plaan 15, Leedu ettevõtjatest 17  ja Eesti ettevõtjatest vaid 12 protsendil.