Turgude kokkuvõte – jahmatavad tõusud ja investorite skeptilisus

SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur võtab kokku eelneva nädala aktsia-, võlakirja- ja valuutaturud. 

Aktsiaturud
Vaatamata jaanipäevale eelnenud langusele, jätkasid turud kasvulainel ka eelmisel nädalal, jõudes rekordiliste numbriteni. Enim kerkis tehnoloogiasektor, mida kajastav Nasdaqi üldindeks kosus +1.4%. Sellega sai läbi ka esimene poolaasta, mis lõpes  ajaloo ühe suurima kasvuga. Kuue kuu jooksul on indeks tõusnud jahmatavad +32% ning viimati tabas tehnoloogiasektorit sedavõrd suur tõusulaine 1999. aasta enne dotcom mulli. Suure tõusu taga näevad investorid artificial intelligence´ (AI) populaarsuse kasvu kõikjal maailmas, nende seas ka BlackRock´i põhiaktsiate investeerimisjuht, kes kommenteeris Bloombergile, et erinevalt mertaverse´st on nõudlus AI järele väga reaalne, tellimused on juba olemas ning on oodata suurt kasvu tootlikkuses.

Tehnoloogiasektori boomist ajendatuna kasvas ka S&P 500 indeks reede jooksul 1.2% ning lõpetas nädala 2.2% kõrgemal. Euroopa turge kajastav Stoxx 600 kasvas nädala viimasel päeval võrdselt USA turgudega ning viie päeva jooksul kerkis indeks 2.0%. 
Poolaasta jooksul on nii S&P 500 kui ka Stoxx 600 tõusnud vastavalt 16% ja 9%.  

 
Tabel 1. Aktsiaindeksite kasv juunikuu vältel (andmed on kogutud Bloomberg Terminalist).

Lisaks AI tõusule, mis on pannud pea kogu tehnoloogiasektori vuhama, on näha muutust ka turumeeleolus. Pikalt on spekuleeritud selle üle, kas USA Föderaalreservi poolt kavandatav „pehme maandumine“ on võimalik, kuna selleks on vaja saada inflatsioon keskpanga poolt seatud 2% tasemele ilma majanduslangust põhjustamata. Varasemalt on turu konsensus olnud, et hinnakasvu peatamiseks tuleb majandust kokku poole tõmmata,  eesmärgiga võidelda väga sitke baasinflatsiooniga. Viimased inflatsiooni numbrid näivad aga üha enam sellist narratiivi kõnelevat, mis annab lisahoogu aktsiaturgudele. 

Võlakirjaturud
Vaatamata aktsiaturgude heale sooritusele ei ole aga veel näha kasvu võlakirjaturgudel. Kuigi reedel langes Saksamaa 10 aastase tootlus -0.027%, siis nädala jooksul kerkiti +0.03% ning reede õhtul sulges valitsuse võlakiri 2.394% intressimääraga. USA 10 aastane püsis reedel pea siledana, kuid kasvas nädala jooksul neli korda rohkem kui Saksamaa oma (+0.121%) ning lõpetas nädala 3.844% tasemel. Võlakirjade hinnad langevad, kui nende tootlused tõusevad.

Reedel saabus ka maikuu PCE ehk isikike tarbimiskulude indeksi numbrid, mis tõusid ootuspäraselt +0.1%. Varasematest andmetest on teada, et mais püsisid USA elanike tarbimiskulutused muutumatuna (ootus oli +0.1% tõusu). Evercore ISI asepresident Krishna Guha kommenteeris USAs toimuvat järgnevalt: “Täna avaldatud maikuu PCE aruanne on Föderaalreservi vaatenurgast suhteliselt healoomuline ja kaldub selle poole, et Fed tõstaks lõpuks vaid ühe korra intressimäärasid seni eeldatud kahe asemel.“ Sellele vaatamata ei pruugi olla tarbijakulutuste ja inflatsiooni aeglustumine piisavalt veenev, et hoida ära teist intressikergitamist Fedi poolt, lisas High Frequency Economics´i USA turu peaökonomist  Rubeela Farooqi.              
 

Tabel 2. Võlakirjade tootluste muutus juunikuu vältel (andmed on kogutud Bloomberg Terminalist).

Olukord Euroopas näib olevat aga positiivsem. Juunis langes euroala inflatsioon üle ootuste, kuid positiivsed uudised näis üle kaaluvat mõningane baasinflatsiooni (ei hõlma toidukaupu ja energiahindu) tõus. Kui mais tõusid aastases võrdluses hinnad 6.1%, siis juunis langes see näitaja 5.5% tasemele. Seevastu aga tõusis baasinflatsioon rohkem kui olid analüütikud oodanud (5.4%, ootus 5.3%).  Selle kasvule aitas kaasa kitsenev tööturg, kui möödunud kuul vähenes töötute inimeste arv 57 000 euroalas.

Inflatsioon langes euroala 20st riigist 18-s,  vaid Saksamaal oli näha hinnakasvu tempo tõusu ning Horvaatias püsisid inflatsioon samal tasemel. Märkimisväärne on aga see, et esimest korda üle aasta on paaris euroala riigis inflatsioon alla Euroopa Keskpanga poolt seatud 2%. Nendeks riikideks olid Hispaania, Luksemburg ja Belgia. 

Euro ja dollar
Reede jooksul tugevnes euro dollari vastu ja lõpetas päeva +0.47% kõrgemal. Nädala lõikes olulisi muutusi valuutapaaris ei olnud ning kurss lõpetas 1.0909$ tasemel. Kuigi EUR/USD kurss püsis siledana, siis oli näha muutust investorite meelsuses tuleviku intressimäärade osas. Kui kaks nädalat tagasi olid turgude poolt oodatav euroala intressimäärade tipp 3.80%, siis juuni lõpus nähti intresse tõusmas juba 3.90% tasemele. Suurem investorite  skeptilisus avaldus aga selles, kui kaua intressimäärad sedavõrd kõrgetele tasemetele püsima jäävad. Kui juuni keskel nähti, et esimese kvartali lõpuks võiks üleöö intress olla langenud juba 3.50% tasemele, siis hetkehindade põhjal saab ta olema pigem 3.85% juures. 
 

Tabel 3. Turgude poolt hinnastatud üleöö intressid Euroalas ja USAs (andmed on kogutud Bloomberg Terminalist).

Sarnast meelsuse muutust oli näha ka USAs. Varasema tipuga võrreldes on ootused tõusnud pea 0.2% võrra ning kui varasemalt nähti, et intressimäärad hakkavad langema alates peale teist USA Föderaalreservi koosolekut, siis praeguste hinnatasemete põhjal võib ees oodata ka kolmas koosolek, kus majanduse jahutamisega jätkatakse. Sarnaselt euroala määradele on suurem muutus toimunud 2024. aastaks oodatavate USA üleöö intresside osas. Kui kaks nädalat tagasi hinnastati jaanuari lõpuks intressimäära alla 5.05%, siis hetkel nähakse, et see saab olema lausa 0.3% kõrgemal  tasemel. 5.33% tasemel.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler