Trump võib esialgu majandust jahutada
Kuigi üleilmsed aktsiaturud on uut aastat alustanud positiivselt, on õhus tunda teatud närvilisust. Ühendriikide ja Euroopa inflatsioon on jonnakalt kiire ja võlakirjatootluste trend on olnud tõusev. Muudatused turu meeleolus said alguse pärast Föderaalreservi viimast, detsembri keskel peetud koosolekut. Donald Trump astus sel nädalal ametisse ja allkirjastas esimesed korraldused, kuid tema edasiste sammude asjus püsib ebakindlus. Kuna ka globaalse majanduse taastumine on pidurdunud, peame tähelepanelikult riske jälgima. Samas vaatame käesoleva aasta kui terviku peale seni mõõduka optimismiga.
Inflatsioonitont kummitab taas. Käesoleva aasta algus pakub aktsiainvestoritele kahtlemata väljakutseid. Eelmise aasta viimases kvartalis USA ja Euroopa inflatsiooni aeglustumine peatus, sundides intressimäärade edasise kärpimise ootusi vähendama. Seda eriti just USA-s: Föderaalreservilt oodatakse sel aastal vaid üht intressikärbet ja tõenäoliselt püsivad sealsed intressid järgmised kolm kuni kuus kuud paigal.
Viimasel paaril aastal on Föderaalreserv riigivõlakirjade tootluse kiire kasvu järel iga kord oma sõnumit intresside tuleviku asjus mahendanud, et hoida majandust nn pehme maandumise kursil. Praegu on seda võtet aga kiireneva inflatsiooni ja Trumpi poliitika ebaselge mõju tõttu raske rakendada. Euroopa märgatavalt nõrgem majandus ja vähem jonnakas inflatsioon peaksid Euroopa Keskpangal võimaldama kärpida intresse aasta jooksul vähemalt neli korda, kokku 1% võrra.
Trump esialgu majandust ei kiirenda. Ametisse naasnud USA president on andnud erinevaid lubadusi ja mitte kõik neist ei soosi majanduskasvu. Tema poliitika kogumõju sõltub sellest, milline tasakaal valitseb ühelt poolt maksukärbete ja vähesema regulatsiooni ning teiselt poolt tariifide kehtestamise, range migratsioonipoliitika ja eelarvekulude kärpimise vahel.
Kui Trump alustab näiteks eelarvekulude kahandamisest, piiride sulgemisest ja kaubandustariifide kehtestamisest, siis võib see esialgu hoopis majandust jahutada. Samal ajal võivad tariifid ja tööjõu kasvu piiramisest tulenev palgasurve inflatsiooni kiirendada, kuigi majanduse jahtumine seda mõju osaliselt tasakaalustab. Samas on sõnumid tariifide osas olnud seni kampaaniaga võrreldes märksa leebemad ja peamised ähvardused on käinud Mehhiko ja Kanada pihta, jättes Hiina ja Euroopa tahaplaanile.
Plaanitavad maksukärped rakenduvad eeldatavalt alles 2026. aastal. Selles valguses võivad praegused USA börsifirmade 2025. aasta kasumikasvu ootused olla liialt optimistlikud ja neid võidakse hakata langetama, mis tähendaks aasta esimesel poolel ka survet aktsiahindadele.
Euroopal ja Hiinal on omad mured. Euroopa majandus kiratseb endiselt ja senine intresside langetamine pole veel märgatavat elavnemist kaasa toonud. Valitsuskriisis vaevlevad Saksamaa, Prantsusmaa ja ka mitu väiksemat riiki. Taustal kummitavad struktuursed probleemid, näiteks rahvastiku vananemine ning ettevõtete madal tootlikkus ja kasin konkurentsivõime. Samas on Euroopa Keskpangal intressikärbetega jätkamiseks rohkem paindlikkust kui Föderaalreservil. Loodetavasti poliitiline olukord eurotsooni tuumikriikides lähikuudel selgineb ja siis suudetakse kokku leppida ka majandust elavdavates eelarvestiimulites.
Hiina omakorda maadleb kinnisvarakriisi ja vähese tarbijausaldusega ning sealset olukorda võivad veelgi halvendada potentsiaalsed USA kaubandustariifid. Valitsus on välja käinud mitu stiimulpaketti, kuid Hiina aktsiaturu nõrkus ja riigivõlakirjade tootluse langus viitavad sellele, et seni esitletud plaanidest pole turu veenmiseks piisanud. Hiina valitsus pole siiski kõiki võimalusi veel ammendanud ja tõenäoliselt on lähiajal oodata täiendavaid toetusmeetmeid.
Kuna investorite ootused Euroopale ja Hiinale on praegu äärmiselt tagasihoidlikud, on nendel turgudel ka tõenäosus positiivselt üllatada märgatavalt suurem kui kõrge ootuse najal hinnastatud USA turul.
Ees ootab põnev ja keeruline aasta. Uus aasta on aktsiaturul alanud veidi närviliselt ja tõenäoliselt ei saa lähikuud olema mingi sujuv sõit ülesmäge. Ebaselge makropilt, kiirenev inflatsioon ja Trumpi naasmine Valgesse Majja võivad kaarte omajagu segada. Esimene suurem küsimus ongi see, kas Trumpi täpsem tegevuskava ja prioriteedid vastavad turu ootustele.
Kuigi meie pikem strateegiline vaade USA majandusele on optimistlik, võib seal aasta esimesel poolel puhuda vastutuul ja aktsiaturul pole välistatud ka mõni kaalukam korrektsioon. Turg võib praegu ülehinnata USA selle aasta kasvu ja alahinnata riske. Meie põhistsenaarium on endiselt üleilmse majanduse pehme maandumine (kuigi maandumisrada võib kohati olla konarlik), mis tähendaks aasta kokkuvõttes ka positiivseid aktsiatootlusi.
Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg
