Suur mure investeeringute pärast: kui halb siis olukord on?

Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ja suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda.

Suur mure investeeringute pärast
Eestis on viimasel ajal tugevat vastukaja tekitanud teema investeeringud. Kõne all pole mitte kohalikul aktsiaturul toimetamine, vaid ettevõtete valmidus laieneda, uusi projekte käivitada ja üldse siia tulla. Kurdetakse selle üle, et majanduslangus suretab ärisid. Probleeme nähakse tööturul, kust pole võtta piisavalt kvalifitseeritud töötajaid ja kandidaatide palgaootused tunduvad astronoomilised. Teravat kriitikat pälvib valitsuse maksupoliitika. Lisaks veel ebakindlus seoses erinevate keskkonnalaste regulatsioonidega ja sellest tulenev bürokraatia, ühiskonnaaktivistide häälekas vastasseis metsaraiele ja suuremate tehaste rajamisele. Kõike seda kroonib pingeline geopoliitiline situatsioon, mis siit investoreid peletab. Eelmainitud foonil tekib tunne, et investeeringuid ei julge siin teha enam keegi. Kuidas väljendub see traagiline olukord majandusstatistikas?

Eesti panustab endiselt palju
Vaadates alustuseks suuri numbreid rahvamajanduse arvepidamises, siis paistab Eesti jätkuvalt silma kõrgete põhivarainvesteeringute poolest suhtena SKPsse. Eelmisel aastal moodustasid need SKPst 26,6%, mille poolest olime euroala riikide seas esikohal. Euroopa Liidu riikidest edestasid meid selle poolest samuti vaid Rootsi, Rumeenia ja Tšehhi. Kuigi ajalooliselt on siinsed investeeringud olnud kaldu „betooni“ poole, siis tublisti investeeritakse ka masinaparki. Eelmisel aastal moodustasid investeeringud masinatesse ja seadmetesse SKPst 8,2%, mis on kaugelt üle Euroopa Liidu keskmise. Veel kõrgemal positsioonil paiknesime investeeringute poolest IKT vahenditesse ja süsteemidesse. Suhteliselt tagasihoidlikud on endiselt veel investeeringud intellektuaalomandisse, nagu erisugu patendid ja litsentsid, kuid ka nende tähtsus investeeringutes on kasvamas.

Ettevõtete laenamisaktiivsus on tugev
Investeeringutega käib tavapäraselt ühte jalga ettevõtete laenamisaktiivsus. Kaks aastat väldanud majanduslanguse ja väga madalale langenud kindlustundenäitajate taustal, võiks eeldada, et kartused majanduse tulevikuväljavaate osas ja nigel nõudlus on sundinud ettevõtted oma plaanid sahtlisse panema. Kuigi narratiiv tundub õige, siis reaalne statistika midagi sellist ei peegelda. Selle aasta esimeses kvartalis väljastasid Eesti kommertspangad ettevõtetele uusi laenusid enam kui 800 miljoni euro eest ehk 22% on enam kui aasta aega tagasi. Seejuures ei ole tegemist mingi ootamatu tõusuga, vaid ettevõtete laenuaktiivsus on olnud hea terve majanduslanguse perioodi vältel. Selle üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et vaatamata reaalsele majanduslangusele on nominaalselt ehk tavalistes eurodes mõõdetuna jätkanud majandus kasvamist. Hindade tõstmine on kasvatanud ettevõtete käivet ja võimaldab võetud laenukohustustega edukalt toime tulla.

Eesti on välisinvestori jaoks endiselt atraktiivne
Üks levinud lugu, mida armastatakse rääkida on ka see, kuidas Ukraina sõda on muutnud Eesti sisuliselt rindejooneks ja kuidas ükski mõistlik välisinvestor ei ole valmis siia enam investeerima. Loomulikult ei saa välistada, et mõni välisinvestor geopoliitilise ebakindluse tõttu siia tõepoolest on tulemata jäänud, ent taaskord ei kipu statistika legendi kuidagi kinnitama. Kui sõja puhkedes välisinvesteeringute tegemine Eestisse tõepoolest aeglustus, siis pärast seda on kasv kiirelt taastunud. Vaadates Eesti Panga statistika otseinvesteeringute seisu kohta Eestis, siis suurenesid need eelmisel aastal 13%. See on oluliselt kiirem kasvutempo, kui viimase kümnendi keskmine. Kuigi Venemaa naabrus tundub kõhedust tekitav, siis tuleb siinkohal mõelda sellele, millistest riikidest välisinvesteeringud Eestisse tulevad. Kui teiselt poolt maakera vaadates tundub seis siinkandis segane, siis soomlaste või rootslaste vaatevinklist pole asjalood ilmselt nii palju muutunud. Arvestades mõlema riigi liitumist NATOga, on sealsete investorite positsioon  koduriigis asuvate investeeringute osas nüüd Eestiga isegi palju lähedasem.

Mis on saanud Eesti konkurentsivõimest?
Mis puudutab Eesti konkurentsivõimet ettevõtluskeskkonnana, ei ole ka siin olulist muutust toimunud. Vaadates Eesti positsiooni erinevates konkurentsivõimet peegeldavates edetabelites, läheb meil oma riigi suurust arvestades endiselt väga hästi. Siinset maksusüsteemi ja bürokraatiat peetakse maailmas üheks kõige ettevõtlussõbralikumaks, institutsioone tugevaks. Mure, millega võib nõustuda, on olukord tööturul. Kuigi majanduse seis ei ole parimate killast, püsib tööhõive kõige kõrgemate seas kogu Euroopas. Praegu on ettevõtjate jaoks suurimaks väljakutseks nõudlus, ent õige pea taastub ilmselt paari aastat tagune olukord, kus tellimusi laekub küllaga, ent kusagilt pole võtta töö tegijat. Taolises olukorras pole imestada, et ka palgakasv ei taha kuidagi aeglustuda. Kui viimasel kahel aastal on keskmine palk suurenenud enam kui 11% aastas, siis viimased numbrid märtsikuu kohta näitavad endiselt tugevat 9% töötasu tõusu. Ettevõtja jaoks on see väljakutse, kuid suures pildis näitab endiselt kõrge hõive, et tööandjad suudavad palgakasvuga kaasa minna. Tööjõu kõrge hind sunnib omakorda aga investeerima ja selleläbi tootlikkust tõstma.

Eesti ettevõtted võiks välismaale veelgi enam investeerida
Poleemikat on viimasel ajal tekitanud ka teema, kus mõned Eesti ettevõtted on teinud suuremahulisi investeeringuid teistesse riikidesse. Seda ei tohiks kindlasti pidada negatiivseks märgiks. Eesti majanduslik konvergents jõukama Euroopaga on viimasel kümnendil olnud väga kiire. Kui 20 aastat tagasi saabusid siia oma tehaseid püstitama Põhjamaade suurkontsernid, siis nüüd on siinsed ettevõtted muutunud juba nii tugevaks, et saavad teha vastupidist. Eestisse jäetakse peakontor, müügi- ja arendustööd, samas kui tootmine viiakse lähemale sihtturgudele ja tarnijatele. Arvestades tööturul toimuvat, siis on see ainumõeldav, aidates Eesti majandust paisutada suuremaks, kui esmapilgul lubaks siinne rahvaarv. Lõpetuseks tuleb küll tõdeda, et minevik ei pruugi ennustada tulevikku ja Eesti atraktiivsust investeerimiskeskkonnana on kindlasti võimalik tõsta.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik