SEB: viiendik eestimaalastest teeb jõulukingid ise
Balti riikide elanikud suhtuvad kingituste ostmisesse vastutustundlikult ja ligi 70% elanikkonnast kavatseb tänavu jõulukingitustele kokku kulutada kuni 200 eurot, selgub SEB uuringust. Omatehtud kingituste valmistamine on kõige populaarsem Eestis, ostmise asemel eelistab need ise teha ligi viiendik.
Üle 200 euro kavatseb kingitustele kulutada 18% Eesti elanikest, 13% leedulastest ja iga kümnes Läti vastanu. Peaaegu kümnendik vastanutest ütlesid, et nemad ei plaani jõulukingitustele üldse raha kulutada.
„Mõistagi sõltub kingieelarve pere võimalustest. Kelle sissetulekud on suuremad, need saavad ka kinkimisel heldemad olla. Uuringust tuli välja, et suuremaid summasid plaanivad kingitustele kulutada 30-49-aastased. Seevastu üle 60-aastastest peaaegu 40% ulatub kingieelarve kuni 100 euroni,“ kommenteeris SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Koplimäe.
Kingieelarve on sama, mis aasta tagasi
„Kuigi aastaga on hinnad kasvanud, jääb kingituste eelarve kahe kolmandiku Eesti küsitletute sõnul samasse suurusjärku, mis aasta tagasi. Peaaegu iga kümnes eestimaalane ütles, et nad saavad tänavu jõulukingituste ostmisel olla heldemad. Kuid iga viies tunnistas, et selle aasta kingieelarve on hoopis väiksem,“ lisas Koplimäe.
Kingid ostetakse poest ja veebist
Jõulukingituste ostukohad olid kõigis kolmes riigis väga sarnased. Esikohal on endiselt tavalised poed, kusjuures kõige enam meeldib poodides käia eestimaalastel – 74% Eesti küsitletutest nimetasid jõulukingituste ostukohana just kauplusi või kaubanduskeskuseid.
Jõulukingitusi tellitakse ka veebipoodidest. Internetist ostmine oli ostukohana kõigis kolmes Balti riigis kindlalt teisel kohal ja umbes pooled inimesed ütlesid, et nad ostavad kingitusi netist.
Märkimisväärne osa kavatseb kingitused ise meisterdada. Eestimaalastest ligi viiendik teeb ise käsitsi valmistatud kingitused, Lätis eelistab seda 13% ja Leedus 17%.
Jõulukingitus keskkonnale
„Jätkusuutlike kingituste kõrval räägitakse viimastel aastatel järjest rohkem sellest, millisesse pakendisse kingitus panna, kuidas oma kodu kaunistada ja kuidas see kõik mõjutab keskkonda. Varasemalt nii teadlikult jõulukaunistuste või värviliste pakkematerjalide jalajälge ei teadvustatud ega ka mõõdetud.
Keskkonnateadlik nügimine positiivses suunas toimub mitmel tasandil ja tänu sellele on meil igal aastal natuke keskkonnasõbralikumad jõulud. Muutused algavad väikestest sammudest,“ ütles SEB jätkusuutliku panganduse juht Evelin Allas.
Läbimõeldud kingitus, näiteks uue kõvakaantega raamatu asemel kasutatud eksemplar, säästab 2 kg CO2e ning taaskasutatav pakkepaber hoiab lisaks veel kokku 1,5 kg CO2e. Samuti poest jõuluehete ostmise asemel võib need ise piparkoogist valmistada ja seeläbi säästa kuni 41 kg CO2e.
Rohkem näpunäiteid ja nippe selleks, kuidas oma süsiniku jalajälge selle aasta pühadeajal vähendada ja liikuda keskkonnasõbralikuma eluviisi suunas leiab mobiilirakendusest MinuJalajälg | SEB.
Uus praktiline tööriist on kättesaadav kõigile – selleks ei pea olema SEB mobiilirakenduse kasutaja ega panga klient. Tasuta rakenduse saab mobiiltelefoni alla laadita Google Play ja App Store platvormidelt. MinuJalajälg | SEB mõõdab elustiilist ja tarbimisharjumustest lähtuvat isiklikku süsiniku jalajälge viies valdkonnas: toitumisharjumused, eluase, liikumine kodust tööle ja tagasi, pikamaareisid ning ostud.
SEB uuring toimus 2021. aasta novembris. Kokku vastas Balti riikides 3000 inimest vanuses 18–74 eluaastat, neist Eestis 1000.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee
