SEB uuring: Eesti suurettevõtted on Baltimaade suurimad pessimistid

Leedu suurettevõtete kindlustunne on viimase kümne aasta kõrgeim, kuid Eesti firmade murelik meeleolu on aastaga vaid pisut paranenud, näitab SEB uuring. Seejuures tunnevad Eesti ettevõtted survet kasumitele ja hindadele. Ebakindla majandusolukorra ning geopoliitiliste riskide kõrval valmistavad meelehärmi kasvavad tööjõukulud. Siiski on 2025. aastal oodata olukorra paranemist, kuna Eesti majanduskasvuks prognoosib SEB 2,5%.

Baltimaade suurettevõtete finantsjuhtide uuringu põhjal tunneb end Eestis praeguses ärikeskkonnas kindlalt 29% vastanutest (eelmisel aastal 25%). See-eest Leedu suurettevõtete finantsjuhtidest vaatab tulevikku optimistlikult 58% ehk täpselt kaks korda rohkem kui Eestis (eelmisel aastal 51%). Lätis pole vastav näitaja aastaga muutunud, püsides 40%-l.

„Viimase aastaga on Leedu suurettevõtete optimism selgelt kasvanud, kuid Eesti ja Läti tammuvad paigal. Leedu eksport sõltub vähem Põhjamaadest ning nende haare välisturgudel on suurem kui teistel Balti riikidel. Perede ostujõud on Leedus kiiremini taastunud. See on toetanud tarbija kindlustunde tõusu ja annab selgelt hoogu eratarbimise kasvule,“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.

Jalakase sõnul kinnitab uuring, et Eestis peavad suurettevõtted tulevikuväljavaateid kehvemaks kui teistes Balti riikides. „SEB prognoosi põhjal taastub Eesti majanduskasv 2025. aastal, kui majandus võiks kasvada 2,5%, mis on võrreldav Läti ja Leedu majanduskasvu prognoosiga. Samas tuleb meie kasv oluliselt madalama võrdlusbaasi pealt, kuna  Leedus kasvas majandus tänavu esimese kuue kuuga 2,4% ja Lätis 0,3%, kuid Eestis oli aastaarvestuses langus 1,6%,“ lisas Jalakas.

Eestis on suurim murekoht majanduse käekäik

Arusaadavalt on Eesti ja Läti ettevõtete suurim mure majanduse edasine käekäik – nii leiab vastavalt 65% ja 61% uuringus osalenutest. Eestis järgnevad surve kasumitele ja hindadele (62%), geopoliitilised riskid (54%) ning kasvavad tööjõukulud (42%).

Leedu suurfirmadest peab vaid 36% suurimaks mureks majanduse väljavaateid, mida on selgelt vähem (51%) kui eelmisel aastal. Enim mõeldakse Leedus geopoliitilistele riskidele ja kasvavatele tööjõukuludele, millest mõlemat mainisid pooled vastanud. Tööjõukulude kasvuga käib kokku uuringust ilmnev tõdemus, et 46% Leedu suurfirmadest seisab silmitsi oskustöötajate puudusega, kui Eestis on sama probleemi ees 16% vastanutest. See näitab, et Leedu majandus on jõudnud juba kasvufaasi, samas kui Eesti majandus on sinnapoole alles teel.

Kõige rohkem on ettevõtte rahalise olukorraga rahul Läti ja Leedu finantsjuhid – vastavalt 77% ja 72% peab seda väga soodsaks või soodsaks. Eesti vastav näitaja on 52%, mis on madalaim alates 2014. aastast, mil toimus esimene SEB finantsjuhtide uuring.

Oluliselt on kasvanud ka Eesti ettevõtete osakaal, kes peab oma finantsseisu keeruliseks – selliseid ettevõtteid oli 15% (aasta tagasi kõigest 6%). „Ühelt poolt on see loogiline, kuna majanduslangus on Eestis kestnud juba üle kahe aasta ning osade ettevõtte puhvrid hakkavad kokku kuivama. Samal ajal on statistikat vaadates pankade laenuportfellide kvaliteet endiselt hea, ärilaenude maht on kasvus ning pankrottide ja saneerimiste arv madal. Seega on usk, et majanduslanguse põhi on möödas ning järgneb mõõdukas aktiivsuse kasv. Oluline on ka märkida, et küsitlusperiood langes ajaliselt kokku riigieelarve debatiga, mis võis samuti Eesti ettevõtete negatiivsust kasvatada,“ ütles Jalakas.

SEB iga-aastane suurettevõtete finantsjuhtide uuring toimus tänavu septembris. Küsitlusele vastas 302 Baltimaade suurettevõtete finantsjuhti: Eestis 85, Lätis 110 ning Leedus 107. Uuringus osalenud ettevõtete aastakäive on reeglina üle 20 miljoni euro.

Lisainfo: 

Katre Kärner
Kommunikatsioonijuht
Ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon: +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee