SEB uuring: Eesti koduostja hinnalagi jääb enamasti alla 200 000 euro

SEB kodulaenu uuringust selgub, et Eesti koduostjate hinnapiir jääb enamasti mõõdukasse vahemikku: korteri või maja ostmiseks ollakse valmis maksma üle 100 000 euro, kuid enamiku jaoks jääb ülemine hinnapiir siiski alla 200 000 euro. Balti riikide võrdluses paistavad Eesti inimesed silma suurema valmisolekuga soetada kallimat kinnisvara. 

Uuringu järgi jääb enamik Eesti inimeste hinnapiir kinnisvara ostmisel alla 200 000 euro: kuni 100 000 eurot oleks korteri või maja eest valmis maksma 35% inimestest ning 100 001–200 000 eurot 39%. 200 001–300 000 euroga arvestaks 17% ja üle 300 000 euro oleks valmis maksma 9% vastajatest. 

Enamik ehk ligikaudu 60–70% eluaseme ostudest toimub kodulaenu abil, samas kui ülejäänud tehingud tehakse omavahenditest, varasema kodu müügist saadud rahaga või investeerimise eesmärgil ilma laenuta. SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul peegeldavad inimeste hinnaootused hästi inimeste tegelikke võimalusi ja tänast turuolukorda.

„Tundub, et inimesed on enda võimekust kinnisvara soetamisel hinnanud mõõdukalt ja ratsionaalselt. Täna on keskmine kodulaenu summa SEB-s ligi 150 000 eurot, mis tähendab, et enamasti jääb keskmine kinnisvara hind 170 000–180 000 euro kanti. Samas näitab kinnisvaraturu tänane hinnatase, et eriti suuremates linnades võib sellise eelarvega sobiva kodu leidmine olla lastega perele keeruline,“ ütles Hallang.

Eesti koduostjad on Balti võrdluses valmis maksma kõrgemat hinda 

Balti riikide võrdluses paistavad Eesti vastajad silma suurema valmisolekuga soetada kallimat kinnisvara. Eriti selgelt paistab erinevus välja kallimates hinnaklassides. Eestis oleks 200 000–300 000 eurot valmis maksma 17% ning üle 300 000 euro 9% vastajatest. Leedus on samad näitajad vastavalt 10% ja 4%, Lätis aga 3% ja 3%.

Kõige hinnatundlikumad on lätlased: 35% neist oleks valmis maksma alla 50 000 euro ning 31% jääks vahemikku 50 001–100 000 eurot. See tähendab, et kaks kolmandikku Läti vastajatest peab sobivaks kodu hinnaks kuni 100 000 eurot. Leedus on pilt Eestile mõnevõrra sarnasem, kuid kõrgemate hinnavahemike osakaal jääb siiski Eesti omale alla: 200 000 eurost kallimat kodu oleks valmis ostma 14% Leedu vastajatest, Eestis aga 26%.

Hallangu sõnul paneb hinnaootuse paneb riikide üldine hinnatase, inflatsiooninäitaja ning palkade kasv ja tööhõive. „Eesti on kahe esimese teguri poolest kindlasti olnud esirinnas ning tulenevalt keskmiselt kallimast kinnisvarast on ka ootused hindadele vastavad. Suurima erinevusena kinnisvara soetamisel võrreldes naabritega saab meil täheldada trendi, et peamiselt koonduvad inimesed elama siiski suurematesse linnadesse nagu Tartu ja Tallinn, mistõttu on nendes piirkondades ka kinnisvarahinnad võrreldes muude piirkondadega tunduvalt kõrgemad. Kui on soov sinna piirkonda elama asuda, siis tuleb arvestada ka kõrgema hinnatasemega. Lätis ja Leedus on pilt teistsugune. Kuigi pealinnad on arusaadavalt tõmbekeskused, siis on kinnisvaraturg märksa hajutatum ka teistes piirkondades üle riikide ja kodu ostetakse märksa aktiivsemalt ka maapiirkondadesse,“ avas Hallang.

SEB korraldatud uuringu viis uuringufirma Norstat läbi 2026. aasta mais ja juunis. Küsitluses osales 1000 Eesti inimest vanuses 18–74 eluaastat. 


Lisainfo:

Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 56631925  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee