Sander Danil: turud püüavad taastuda, kuid makronäitajad tekitavad ärevust

Üleilmsed aktsiaindeksid saavutasid juuli keskel uue kõigi aegade kõrgtaseme, kuid pöördusid siis langusesse, mis kulmineerus järsu müügilainega augusti alguses. Esmalt tõmbas turgude hoogu maha pettumus suurte tehnoloogiafirmade teise kvartali tulemustes ja kahtlus tehisaru (AI) buumi jätkumises. Samal ajal süvendasid morni meeleolu makronäitajad, mis nõrgenesid nii USA-s kui ka mujal maailmas. Oodatust kehvem USA juuli töötururaport tõi kaasa üllatavalt kiire ja järsu turusentimendi muutuse. Kasvas kartus, et Föderaalreserv on intressikärbetega hiljaks jäänud. Mitme teguri koosmõjul toimus augusti alguses turgudel valulik reaktsioon ja praegu on võtmeküsimuseks globaalse majanduslanguse tõenäosus. Eeldatavalt saab majanduslangust siiski vältida, kui keskpangad reageerivad piisavalt kiiresti ja jõuliselt.

Turgude langusele andis hoogu pakiline vajadus kahandada finantsvõimendusega soetatud positsioone. Sellega on seotud ka Jaapani jeeni ja sealse aktsiaturu erakordselt suured kõikumised, sest Jaapani madalate intresside tõttu on seni olnud populaarne laenata raha finantsvõimenduseks just jeenides. Nüüd, kus Jaapani keskpank on intresse kergitamas, pööratakse see trend ringi. Tugeva finantsvõimenduse tingimustes tekib langeval turul ahelreaktsioon, kus langus sunnib võimendusega soetatud varasid üha enam müüma, tuues kaasa täiendava languse.

Aktsiaturgude korrektsioon on loomulik ja ka tervendav nähtus, kuna see n-ö peseb süsteemist liigset võimendust välja. Kuigi suurtele languspäevadele järgnevad taastumispäevad ja rahunemine, ei pruugi korrektsioon veel olla lõppenud ning on võimalik, et tekib uus müügisurve. 

Kas korrektsioon või karuturu algus? Korrektsioonid võib laias laastus jagada kolme liiki: turu meeleolust tulenev 5–10%-line korrektsioon, mis esineb pulliturul üks-kaks korda aastas; ajutisest makrokeskkonna nõrkusest tingitud taktikaline 10–20%-line korrektsioon, mida juhtub üks kord kahe-kolme aasta jooksul; strateegilise karuturu üle 20%-line kukkumine, mis enamasti toimub tugeva majanduslanguse ajal, üks-kaks korda kümnendi jooksul.

Kuna erinevalt aprilli korrektsioonist ühtib turgude langus sedapuhku makropildi nõrgenemisega, võib sel korral olla tegemist teise variandi ehk taktikalise korrektsiooniga. Samas lubab globaalse majanduse endiselt rahuldav tervis eeldada, et antud variandi puhul jääb peamiste indeksite kukkumismäär pigem nimetatud vahemiku madalamasse äärde ehk 10% lähedale. Seega ei saa küll välistada aktsiate edasist odavnemist, kuid karuturu saabumine on vähetõenäoline.

Majanduses süvenesid nõrkuse märgid. Viimase kuu globaalsed makroindikaatorid osutavad majanduse nõrgenemisele. Tundub, et kõrgete intresside viitmõju, mida kardeti, on jõudnud pärale ja et taas on kerkinud päevakorda majanduslanguse oht. Globaalne töötleva tööstuse ostujuhtide indeks langes juulis 49,7-le, olles madalaim alates eelmise aasta detsembrist. Kui kõnealune näitaja on väiksem kui 50 ehk allpool neutraalset taset, siis räägib see sektori kergest langusest. Samas püsivad vastavad teenuste sektori ja majanduse koondindeksid kasvule viitava 53 punkti juures. 

Majanduslanguse hirmu üks peamisi põhjustajaid oli aga USA juulikuu töötururaport, mille kohaselt töötuse määr kerkis 4,3%-ni (aastavahetusel 3,7%) ja oli kõrgeim alates 2021. aasta oktoobrist. Väljaspool põllumajandussektorit lisandus kuu jooksul küll 114 000 uut töökohta, kuid seda oli loodetust kolmandiku võrra vähem. Samas toovad analüütikud välja tõsiasja, et praegune töötuse kasv ei tulene koondamistest, vaid suurenevast töösoovijate hulgast, mida toidab immigratsioon ja ajutiselt säästudest elanud inimeste naasmine tööturule.

Keskpankadelt oodatakse jõulisemat tegutsemist. Nagu oli ka eeldatud, jättis USA Föderaalreserv juuli viimasel päeval peetud koosolekul baasintressi muutmata. Alguses olid turud selle otsusega rahul, kuid paar päeva hiljem laekunud juuli töötururaport suurendas majanduslanguse riski ja pani turuosalised arvama, et Föderaalreserv on intressikärbetega hiljaks jäänud. Kui vaadata laiemat makropilti, siis saab madalamate intresside toel majanduslangust tõenäoliselt siiski vältida, aga keskpangad peavad selleks astuma otsustavaid samme.
Hea uudis on see, et intressilangetuse ootus teeb osa tööd keskpankade eest ära. Kui kuu tagasi oodati Föderaalreservilt sel aastal kokku kuni 0,5%-list intressilangetust, siis praegu prognoositakse, et baasintress kukub USA-s terve protsendi jagu, sealhulgas 0,5% võrra septembris. Kuna majanduslanguse risk on võrreldes inflatsiooniriskiga üha suurem, eeldatakse ühtlasi, et ka Euroopa Keskpank teeb selle aasta jooksul veel kolm 0,25%-list intressikärbet. 

Lähtume korrektsiooni stsenaariumist. Globaalse majanduslanguse oht on kahtlemata suurenenud, aga mitte niivõrd, et me näeks seda põhistsenaariumina. Paraku lõpetas turgude suvise tõusutrendi valulik reaktsioon kehvadele makrouudistele ja tehnoloogiasektori tulemustele. Tuleb tunnistada ka seda, et aktsiate hinnatase oli ettevõtete tulemustest veidi ette rutanud. Kui globaalset majanduslangust ei tule, siis ei tule ka karuturgu. Sel juhul on põhiküsimus, kui sügav ja pikk on korrektsioon. Me lähtume prognoosist, et tegemist on taktikalise korrektsiooniga, mille põhi ei pruugi olla veel käes, kuid mille edasine langusruum on piiratud. 

Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee