Rahvavõlakiri: Milliseks võiks kujuneda tootlus?

Eesti riigil on hetkel viis aktiivset võlakirja, millest kolm neist kauplevad rahvusvahelisel turul ja kaks pole noteeritud. Eeldatavasti saavad tulevased rahvavõlakirjad noteeritud Tallinna börsil, et need ka jaeinvestorile saadaval oleks. Milliseks võiks aga nende paberite tootlus kujuneda nii aktiivsete Eesti kui ka Balti börsil noteeritud Läti ja Leedu võlakirjade näitel?

Kõrgemat tootlust pakuvad lühema kestvusega võlakirjad

Bloombergi indikatsioonide kohaselt kergitab enim investori kukrut Eesti valitsuspaber, mis kutsutakse tagasi pooleteise kuu pärast. Kui kõige lühema kestvusega noteeringu indikeeriv tootlus võiks jääda 4.3% ümbrusesse, siis Eesti 10 aastane võlakiri pakkuda 3.55% tulusust. Kuna 1.5 kuu paber ei ole börsil noteeritud, ei saa me öelda, mis tasemel võlakiri reaalselt kaupleb. Küll aga saame seda teha 10 aastase võlakirja puhul, mis on viimase kuu jooksul kaubelnud 3.4-3.6%-se tootlusega. Kõige kehvemaks vara kasvatamise abimeheks on hetkel kesk pikk 2030. aasta võlakiri 3.2-3.3%-se saagikusega. Tootluste peamine erinevus tuleneb investorite poolsest turgude hinnastamisest. Lühiajaliste muudatuste osas ollakse kõige skeptilisemad, mistõttu nõutakse nende eest ka kõige kõrgemat tootlust, samal ajal kui kesk-pikk vaade näib investoritele kõige selgem, mille eest nõutakse ka väikseimat tootlust.

Balti riigivõlakirjade tootlused on väga varieeruvad

Lätlastel on võimalik kaubelda kaht oma riigi valitsuspaberit. Sarnaselt Eestile lõppeb üks neist vähem kui aasta pärast ning selle tootlus on viimase kuu jooksul kõikunud 2.8-3.8% vahel. Pikem paber kutsutakse tagasi veidi vähem kui kolme aasta pärast, kuid seda pole Bloombergi andmetel päris pikalt kaubeldud. Kõige enam on jaeinvestorile kättesaadavaks teinud oma riigi võlakirju Leedu, mille 30st paberist 15 on Balti turul kaubeldavad. Veidi enam kui ühe aasta pikkust Leedu paberit kaubeldakse pea igapäevaselt ning viimati tehti tehing 3.40% tasemelt. Sama aktiivselt ning viimase tehingu põhjal ka sama tootlusega kaubeldakse ka Balti suurima riigi viie aastast võlakirja. 10a pikkust Leedu võlakirja Balti turul noteeritud pole. Küll aga saab seda kaubelda rahvusvahelisel turul ning nädala alguses toimunud oksjoni käigus soetada kuni 3.66%-se tootlusega.

Tootlus saab sõltuma noteeringu pikkusest kui ka turutingimustest

Teiste Balti riikide näitel on keeruline öelda, milliseks Eesti riigi võlakirja tootlus täpsemalt kujuneda võiks. Küll aga annavad nad hea suunise ja juhivad tähelepanu ühele olulisele tegurile. Kuigi näiteks Eesti ja Saksamaa rahvusvahelistel turgudel noteeritud riigi võlakirjade tootluskurv on hetkel veepargi liumäge meenutava kujuga – alguses kõrge, siis madal ning lõpus uuesti tasapisi tõusmas – siis ei näe me seda Balti turul. Nimelt just Läti ja Leedu Balti turul noteeritud riigipaberite tehingute näitel saame öelda, et kuigi lühema kestvusega võlakirjad võiks teoorias hetkel magusamat tootlust pakkuda, lihvivad selle eelise keskpikkade noteeringute ees maha tehingutasud.

Samuti saavad tootluse suureks kujundajaks olema turu tingimused ja geopoliitiline olukord. Kui intressimäärade langetamine jätkub, on kahanemist oodata ka võlakirjade tootlustes. Kindlasti saab suur mõju olema ka meie agressorist naaberriigi tegudel, mille tulemusel hiljuti ka Eesti riigi kreediidiratingut langetati.

Erik Laur 
SEB kapitaliturgude maakler

Lisainfo: 

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee