Positiivse suve ootuses

Üleilmsed aktsiaturud taastusid mais aprilli korrektsioonist ja indeksid tegid uusi kõigi aegade tippe. Kuu lõpus võeti siiski aeg maha ja turud veidi langesid, sest päevakorda oli taas kerkinud inflatsiooni kiirenemise oht. Praeguseks on inflatsioonirisk jälle taandunud ja intressid pööranud langusele, kuna USA majanduses nähakse nõrkuse märke. Üleilmse majanduse tugevnemine ja madalamad intressimäärad lubavad eeldada, et aktsiaturgude tõusutrend sel suvel jätkub. Sealjuures võivad tõusu vedada majandussektorid, mis on intresside suhtes tundlikumad.

Intresside langus üksi aktsiaturgude tõusu jätkumist ei taga. Üleilmsed aktsiaindeksid kerkisid mais ligikaudu 4% ja tegid tasa aprilli kaotuse, kuid kuu lõpp kujunes intresside tõusuga seotud mure tõttu veidi rahutuks. Praeguseks on olukord taas muutunud, kuna märgid USA majanduse jahtumisest vähendasid inflatsiooniriski ja avasid tee intressimäära alanemisele. Madalam intressimäär pakub küll lähiajal aktsiatele tuge, kuid seda vaid teatud piirini. Pikema perioodi väljavaade sõltub rohkem sellest, kas majanduse taastumine ja ettevõtete kasumi kasv jätkub. Ettevõtete ja tarbijate kindlustunde indeksid viitavad, et Euroopas paraneb majanduse makropilt märksa jõudsamalt kui USA-s, kuid seejuures on lähtepunkt palju madalam.

USA majandus näitab nõrkuse märke. Kuigi globaalsed makronäitajad endiselt paranevad, leidub USA-s vihjeid majanduse jahtumise kohta. Töötleva tööstuse aktiivsusindeksid viitavad selle sektori mõõdukale langusele. Lisaks on märgata, et tarbijate kindlustunne kahaneb, krediitkaartide võlgnevus suureneb ja tööturg jaheneb. Niisuguste muudatuste hea külg on see, et need aitavad inflatsiooni tugevamalt aeglustada keskpanga seatud 2% eesmärgi poole. Teisalt peab Föderaalreserv olema ettevaatlik majanduse liigse jahtumise suhtes, sest siis oleks raske seda taas kiirelt kasvule suunata. Hiljutine inflatsioonihirm on nüüdseks suures osas taandunud ja Föderaalreserv võib tuua intressilangetustsükli alguse taas varasemaks.

Intressid asuvad tegelikult aktsiatele soodsas vahemikus. Praegust turgude positiivset meeleolu võib ohustada nii liiga kõrge kui ka liiga madal intressimäär, mida enamasti üsna hästi peegeldab lühema tähtajaga riigivõlakirjade tootlus. Jälgides USA aktsiaturu dünaamikat võrdluses sealse kaheaastase riigivõlakirja tootlusega viimase poolteise aasta jooksul, joonistub välja teatav seaduspära. Kui vastav tootlus ähvardab murda üle 5% taseme, siis on see inflatsioonihoiatus ja aktsiahinnad kipuvad langema. Kui tootlus aga kukub 4% lähedale, siis käsitleb turg seda majanduslanguse hoiatusena ja aktsiahinnad reageerivad samuti langusega. Seega paistab, et praeguses keskkonnas meeldib aktsiatele see, kui kaheaastase riigivõlakirja tootlus püsib vahemikus 4–5%. Föderaalreservil on õnnestunud kõrge intressi ja karmide sõnumite abil inflatsioonihirmu leevendada, kuid nüüd on õhus küsimus, kas ta suudab ka majanduse aeglustumist ohjeldada, enne kui langus hoogu kogub.

Suvekuudel ootame aktsiate tõusutrendi jätkumist. Euroopa Keskpank ja mitu väiksemat keskpanka on juba asunud intresse langetama ning tõenäoliselt astub ka Föderaalreserv peatselt esimese sammu. Kuna intresside alanemine langeb kokku globaalsete makronäitajate paranemisega, on aktsiaturgude esialgne reaktsioon tõenäoliselt positiivne ning tõusutrend suvekuudel püsib. Sügiseks on arvatavasti selge, kas keskpangad alustasid intressikärbet õigel ajal või hoidsid intresse kõrgel ikkagi liiga kaua. Suvise tõusutrendi kasuks räägib peale makrokeskkonna ka ajalooline võrdlus muude aastatega, mil on valitud USA presidenti. Nimelt on alates 1948. aastast USA presidendivalimiste aastatel näidanud S&P 500 indeks nii suveperioodil kui ka aasta kokkuvõttes arvestatavat tõusu. 

Eelisseisus on tsüklilised majandussektorid. Kuigi keskpangad on intressikärbetega viivitanud, on üleilmse majanduse pehme maandumine endiselt meie põhistsenaarium. Usume, et nõrkuse märgid USA majanduses on ajutised ja Föderaalreserv suudab neile õigel ajal reageerida. Riskid on inflatsiooni ja majanduslanguse vaates endiselt tasakaalus. Aasta teises pooles tuleb üha rohkem pöörata tähelepanu USA presidendivalimiste võimalikele mõjudele. Üleilmse majanduse taastumine koos intresside alanemisega peaks soosima aktsiaid tsüklilistes ja intressitundlikes sektorites, sealhulgas valdkondades, mis tegelevad näiteks tehnoloogia, materjalide ning kestvuskaupadega. Samuti näeme head potentsiaali keskmise ja väiksema suurusega ettevõtetes.

Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee