Põllumajandus muutuvas maailmas

Viimase pooleteise aasta jooksul on olnud globaalses fookuses inflatsioon. Koroonakriisist tingitud järsk majanduste sulgemine ning taaskäivitamine tekitas tarneraskuseid, mis kergitasid inflatsiooninumbreid Euroopas ja USAs viimaste aastakümnete kõrgeimaile tasemele. Venemaa invasioon Ukrainasse tõotab kahjuks lähiajal inflatsioonisurvet hoida kõrgel, kuna nii Venemaa kui Ukraina on olulise tähtsusega toorainete eksportijad. Venemaa eksport on sanktsioonide ja Ukraina eksport sõjategevuse, eelkõige läbi raudteeliikluse keerukuse ja Musta mere sulgemise, tõttu piiratud.

Rahanduse maailmas on keskpankade põhiline hoob majanduse juhtimiseks baasintresside määramine. Kuigi ühe või teise keskpanga täpne fookus stabiilse majanduskeskkonna hoidmisel võib erineda, on kõigil keskpankade ühine aluseesmärk – inflatsiooni kontrolli all hoidmine. See väljendub mõne keskpanga puhul konkreetse inflatsiooninumbri sõnastamises, sest ka liiga madal inflatsioon ei ole majandustegevusele hea. Näiteks Euroopa Keskpanga peamine eesmärk on hoida inflatsiooni keskmiselt 2% lähedal üle mitmeaastase vaate.

Kui viimase 7-8 aasta jooksul on keskpankade mureks olnud pigem madal inflatsioon (sh Euroopas tervikuna), siis nüüd on kõrged inflatsiooninäitajad peamine fookus. See tähendab, et keskpankadel on päevakorras baasintresside tõstmine, et vähendada inflatsiooni. Baasintresside tõstmine on samuti teemaks Euroopas tugevamalt kui varasematel aastatel.
Alates 2014. aastast on Eurotsooni baasintressid olnud negatiivsed. See on laenajatele tähendanud, et laenuintressi Euribori komponent on olnud 0 või negatiivne. 8 aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et ära harjuda olukorraga, kus laenu intress koosneb ainult intressimarginaalist ning Euribori ei ole vaja vaadata, sest see on ju nagunii null. Nüüd on aga olukord finantsturgude arvates muutumas, eelkõige juba varasemalt mainitud kõrgele inflatsiooni tõttu.

Finantsturgude ootuste kohaselt võib Euribor olla positiivne juba selle aasta lõpus ning lähiajal ei pruugi laenude Euribori komponent olla enam tähtsetu rida, vaid hakata mõjutama reaalseid intressimakseid. Seetõttu on igaühel mõistlik praeguses keskkonnas analüüsida, milline mõju võib olla Euribori tõusul intressimakse suurusele ning eelarvele või kasumlikkusele üldiselt. SEB pakub võimalust Euribori fikseerimiseks ning kindlasti tasuks konsulteerida pangaga, et saada infot erinevate lahenduste kohta.

Põllumajandussektori laenuvõimekus
Kui vaadata aga põllumajandusettevõtete laenuvõimekust, siis suures plaanis ei ole probleemiks krediidi kättesaadavus ega ka tagatistega seonduv. Üldine intressitase soodustab samuti investeeringute teostamist. 

Olenemata muutlikest oludest on põllumajanduses vajamineva tehnika soetamine pigem tõusutrendis. SEB liisingu abil soetati eelmisel aastal peaaegu iga kolmas turule tulnud uus traktor ja kombain ning SEB liisingu lepingute maht kasvas võrreldes 2020 aastaga üle 25%. See näitab, et põllumajandussektori usaldus SEB vastu on tugev. Omalt poolt jätkab SEB tihedat koostööd sektoriga ka sellel aastal ning pakume nii kodupanga kui ka tulevastele klientidele võimalust välja vahetada vana tehnika uue vastu suurepäraste liisingutingimustega - uuele ja vähemalt 50 000 eurot maksvale põllumajandustehnikale kehtib liisingupakkumine lepingutasuga 99 eurot ning intressiga alates 1,45% + 6 kuu euribor. 

Andrus Mägi
SEB kliendihaldur
 

Rohkem infot: 

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee