Panganduse roll ettevõtete toetamisel
Pangandus on majanduse vereringe, mistõttu on oluline teada, kuidas finantssektor saab oma tegevusega ettevõtteid nende arengu teel toetada ja aidata. Küsimustele vastas SEB juhtkonna liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.
Me ei saa mööda vaadata sõjast Ukrainas. Kuidas see mõjutab Eesti ettevõtteid?
Tooks välja neli aspekti. Esimesena tuleks välja tuua rekordiline inflatsioon, kuid selle põhjustasid juba COVIDist tingitud globaalsed tarneahelate probleemid ja nüüd annab täiendavat hoogu sõda Ukrainas, tõstes kiirelt toormete ja energiakandjate hindu. Teiseks, tulenevalt vähesest ekspordist Venemaa ja Valgevene suunal, siis eksporti see nii väga pole mõjutanud. Impordi osas - ehk meie ettevõtete sisendkaubad - on mõju mõneti suurem, kuid siiski ületatav. Kolmandaks on üldine investeerimis- ja tarbimiskindlus, mis siiski üllatavalt pole väga nõrgenenud. Neljandaks on ja jääb pikaajaliseks probleemiks tööjõu puudus, kus lisandunud, pealtnäha suur põgenikevool ei pruugi siiski vajatavate oskuste mittekattuvuse tõttu paljudes kohtades leevendust anda. Pikas pildis aga kindlasti noorema põlvkonna siiajäämine ning edukas integreerimine ühiskonda annaks positiivse mõju.
Kas energiahinnad on Eesti ettevõtjate plaane muutnud?
Kindlasti on. Lisaks kallile elektrihinnale on väga kiire tõusu teinud ka gaasi hind. Eestis on maagaasi peamine tarbija tööstus, kus kulutatakse sellest umbes kolmandik. Energiaintensiivset tööstust, nagu on näiteks alumiiniumi, väetiste või tselluloositootmine, esineb Eestis küll vähe, ent ilmselt paneb praegune energiahind proovile ka siinse puidu- ja metallitööstuse ning mõjutab ka põllumajandust, metsandust, ehitust ja kõiki teisi sektoreid. Teisalt on selge ka see, et energiahinnad ei saa lihtsalt jätkata sama tempoga kasvamist. Mingil hetkel hakkab vastu tulema tööstus- ja eratarbijate taluvuslävi, kust edasi hakatakse lihtsalt tarbimist piirama, mis omakorda seab loomuliku lae ka hinnale. Kui sellest midagi positiivset otsida, siis pikemas plaanis aitab praegune hinnašokk kaasa mitte ehk vaid Euroopa kaitsevõime, vaid ka energiakindluse paranemisele ja roheinvesteeringute tegemise kiirendamisele.
Kas rohepööre mõjutab ka ettevõtteid?
Roheteema ei ole kuhugi kadunud. Lähiajal võetakse Euroopa Liidus vastu CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) direktiiv, mille alusel peab veelgi suurem hulk ettevõtted esitama jätkusuutlikkuse iga-aastaseid aruandeid. Uued aruandlusnõuded rakenduksid alates 2026. aastast ja Eestis mõjutaks see hinnanguliselt 250 ettevõtet. Ja need ettevõtted, et suuta täita raporteerimiskohustust, võivad hakata selleks tarbeks sisendinfot küsima ka oma tarnijatelt, kelleks on sageli väikeettevõtted. Ehk kokku võib mõjutatud ettevõtete hulk kasvada vabalt mitme tuhandeni. Ka pangad hakkavad peagi küsima, kas või kuidas kliimariskid ettevõtet puudutab ning kas või millised on tegevused nö. rohesuunal. ESG (Environmental, Social, Governance) strateegia muutub tulevikus oluliseks näiteks rahastuse saamisel.
Kuidas paistavad Eesti ettevõtted roheinvesteeringute vallas välja Balti võrdluses?
Balti riigid näevad kliimamuutuses pigem riski kui võimalusi, aga siinkohal ongi üheks meie rolliks aidata ettevõtetel leida need kohad, kus kliimamuutustega tegelemisest tekivad neile uued konkurentsieelised. Samas ligi 70% ettevõtteid saavad aru, et nende kauba (lõpp)tarbija tunneb huvi toote süsiniku jalajälje osas ja kuna alati kehtib põhimõte „klient on kuningas“, siis see paneb ka ettevõtted tegutsema. Viimase EIB Investment Survey kohaselt on kõige agaramad roheinvesteeringute planeerijad Leedu ettevõtted, kus selliste investeeringute peale mõtlevad üle 50% ettevõtetest. Järgnevad Läti (üle 40%) ettevõtted ning seejärel tulevad ligi 40% Eesti ettevõtted.
Milline on SEB roll rohepöördes? Mida ettevõtetele pakute?
Panga roll on siinkohal olla ettevõtete partner ja nõustaja. Aidata mõista erinevaid regulatsioone ning näha uutes oludes pigem ettevõtte võimalusi, mitte takistusi. Omalt poolt toetame kliente ka läbi meie roheliste toodete, kus lisaks eraklientidele pakutavate rohelise kodulaenu ja maisist tehtud Maisic pangakaardi kõrval on ka ettevõtetel võimalik taotleda rohelist laenu ja liisingut. Viimase uuendusena hakkas SEB pakkuma näiteks ka kliimatuleviku pensionifondi.
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 5560 9962
katre.karner@seb.ee
www.seb.ee
