Naiste huvi investeerimise vastu kasvab
SEB andmetel on 42% investoritest naised, mida on võrreldes varasemaga ligi 9% enam. Investeerimislahendusi kasutavate naiste seas on aga üllatavalt suur 65-aastaste naiste osalus, mis viitab pensionipõlves lisatulu teenimise vajadusele.
Mullu SEB poolt korraldatud ja 1000 vastaja seas läbi viidud finantskindlustunde uuring näitas, et 38% naistest on oma finantsolukorraga pigem rahulolematud või isegi väga rahulolematud. Seejuures tõid 40% naisvastajatest välja, et sissetulek on piisav igapäevaste kulutuste katmiseks, kusjuures on võimalik isegi osa rahast kõrvale panna, kuid suuremate ning ootamatute kulutuste jaoks rahapuhvrit pole. Olulist rolli mängib madal finantsteadlikkus – lausa 33% naistest hindab oma investeerimisalaseid teadmisi väga üldiseks ning vaid 2% arvab, et nende teadmised erinevatest finantsinstrumentidest ja nende riskidest on suurepärased.
„Ajalooliselt on naised olnud need, kes tegelevad majapidamistööde ning laste eest hoolitsemisega, mis viib tihti osakoormusega töötamiseni või võimalikest ametikõrgendustest ilma jäämiseni. Lõpptulemuseks on väiksem suutlikkus teenida enda võimetele vastavat töötasu või luua finantsmugavust võimaldav investeerimisportfell. Seejuures on läbi aastate arutluse all olnud palgalõhe küll aastatega paranenud, kuid kogumis- ja investeerimiskäitumise mustrisse pole see progress veel jõudnud,“ tõi välja SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu.
Naisinvestorite osakaal on aastaga kasvanud
SEB andmetel on 42% panga investeerimislahendusi kasutavatest investoritest naised, mida on võrreldes varasemaga ligi 9% enam. Kasvav trend näitab, et naiste huvi investeerimise, kui ühe finantsmugavuse saavutamise võimaluse, vastu kasvab. Kõige enam on naisinvestoreid vanuses 36-45, mis moodustab 23% kõigist naisinvestoritest.
Ka üle 65-aastaste naiste seas on investeerijate osakaal märkimisväärselt suur – tervelt 22% –, mis viitab pensionipõlves lisasissetulekuallika tekitamise vajadusele. Kuigi investeerimist on võimalik alustada väga väikeste summadega, on ligi kolmandik naisinvestoritest kasvatanud oma investeerimisportfelli väärtuse vahemikku 100-1000 eurot.
„Kui vaadata uudiseid või maailma investorite edetabeleid, domineerivad finantsuudistes alatihti just mehed, seega ei ole ka suur üllatus, kui Eesti keskmine investor on 40-aastane erasektoris töötav meessoost isik. Samas on aasta jooksul saavutatud naisinvestorite kasv tõestus kaasamise jõust. Murdes meeste poolt domineeritud valdkonna stereotüüpe, sillutavad naised teed tasakaalukama ja veelgi mõjukama finantssüsteemi suunas. Naised on sageli investeerimisotsuste tegemisel tasakaalukad ja külmema närviga, mis on ajalooliselt näidanud investeerimisportfellide tootlustes paremaid tulemusi, kuid tõstab keskmise vanuse investeerimisega alustamisel kõrgemaks,“ avas Visnapuu.
