Mihkel Nestor: ta kasvab siiski!

Eesti majandus on hakanud aeglaselt kasvama, ent taastumisprotsess saab olema pikk ja vaevaline.

Kas majandus kasvab või kahaneb?

Statistikaameti värske kiirhinnangu põhjal oli Eesti majandus ka selle aasta teises kvartalis mullusega võrreldes languses. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga, oli siinne SKP esialgse hinnangu põhjal 1,7% väiksem. Mulluse 3% suuruse majanduslanguse ja esimese kvartali -2,1% võrreldes justkui pisut parem number, aga endiselt suur kukkumine. Teisalt maalib eelmise aastaga kõrvutamine olukorrast natuke vale pildi. Tuues statistika inimkeelde, siis kas meid huvitab rohkem, kuidas on meie varanduslik seis muutunud eelmise aastaga võrreldes või pigem see, kes raha on täna natuke rohkem kui eile? Negatiivsete pealkirjade varju jäi tõik, et kuigi aastases lõikes on majandus endiselt kahanenud, siis eelmise kvartaliga võrreldes SKP hoopis suurenes – tõsi, küll vaid 0,2%. Sündmus on sellegipoolest märkimisväärne, sest viimati nägi Eesti kvartaalset majanduskasvu 2021. aasta neljandas kvartalis, kui majanduspoliitikat orkestreeris veel Taavi Aas ja uudisportaalid avaldasid päevaseid koroonasse nakatumise numbreid. Nii on kinnitust leidnud majandusekspertide ennustused, et majandus on jalad põhja saanud ja edasi võib oodata isegi tillukesi kasvunumbreid.

Tööstuse aeglane taastumine

Ent kuhu me siis praeguseks jõudnud oleme ja millises seisus on meie peamised majandussektorid? Pikka aega on Eesti majanduse suurimaks murelapseks olnud meie suurim majandusharu, tööstussektor. Kiire intressimäärade tõus on mõjutanud Eesti tööstusettevõtteid valusamalt, kui paljudes teistes riikides, sest oleme äärmiselt sõltuvad ekspordist kõrge võlakoormusega Põhjamaadesse. Et sealsed ettevõtted ja majapidamised on kallite laenumaksete tõttu olnud sunnitud kulusid koomale tõmbama, siis on tellimusi jäänud selgelt vajaka. Selle kõige tulemusena on tööstuse tootmismahud olnud 2022. aasta kevadest saadik järjepidevas languses, olles praeguseks toonase tipuga võrreldes umbes 20% madalamad.

Ent ükski langus ei kesta lõputult ja esimeste intressimääralangetuste taustal on esimesi päikesekiiri näha ka tööstuses. Majandusliku kindlustunde näitajad on sektoriteüleselt paranenud nii Soomes kui Rootsis. Selle tulemusena on jalgu alla saamas ka siinne tööstus. Töötleva tööstuse tootmismahud on kuust-kuuse võrdluses suurenenud viimasest neljast kuust kolmel. Tublisti on tõusnud uute tellimuste hulk, mille najal on paranenud tööstusettevõtete kindlustunne tuleviku osas. Samas tuleb rõhutada, et vaatamata olukorra paranemisele on tööstusettevõtted hetkel veel väga kaugel oma täiest tootmisvõimsusest ja konkurentsitihedal turul tuleb pingutada iga kliendi pärast. Omaette probleemiks on eksportiva tööstuse jaoks kujunenud kiire palgakasv, mis ei ole, vaatamata pikale mõõnale ülejäänud majanduses, oluliselt aeglustunud. Lühikeses plaanis on see ettevõtjate jaoks suur väljakutse, ent pikemas vaates võib majandusele siiski kasulikult mõjuda, sest palgasurve sunnib ettevõtteid oma tootmisprotsesse tõhustama ja mõtlema, kuidas oma toodangu eest paremat hinda küsida. Et kõigi ennustuste kohaselt püsivad intressimäärad kõrged veel pikema aja vältel, siis ei ole kuldaegade naasmist tööstusse sellel ega ilmselt ka järgmisel aastal oodata, ent paranenud väljavaade annab tööstusele ehk indu paremateks aegadeks valmistuda.

Sisetarbimine kidub endiselt

Sarnaselt tööstusele, on vähe põhjust rahuloluks jaekaubandusvaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel. Ka jaekaubanduses on müügimahud olnud languses tänaseks rohkem kui kaks aastat. Küll erinevad oluliselt põhjused, miks jaemüük sedavõrd on kahanenud. Kuigi kallimad laenumaksed on kindlasti mõjutanud ka eestlaste tarbimisvõimalusi, siis on majapidamiste võlakoormus oluliselt madalam kui Põhjamaades. Samuti on üllatavalt hea olukord valitsenud tööturul, kus tööhõive püsib väga kõrge ja ka palgad kasvavad kiiresti. 

Jaekaubanduse müügimahtude suure languse taustaks on kolm põhjust: inflatsioon, varasem liigsuur tarbimine ja madal kindlustunne. Hoolimata kiirest keskmise brutopalga kasvust ei suutnud palgatõusud tempot pidada inflatsiooniga, mis 2022. aastal ligi 20%ni küündis. Madalam reaalpalk tähendas aga paratamatult kasinamaid võimalusi tarbida. Kiirenev inflatsioon ja pensionifondidest vabanenud raha pani inimesi samas innukalt ostlema, mille tulemusena saabus eriti koduelektroonika ja ehistustarvetega kauplevate poodide jaoks korraks tõeline kuldaeg. Selle tulemusena kerkis jaekaubanduse müügimaht kaugelt üle piiri, mida võiks pidada pikaajaliselt jätkusuutlikuks kasvutasemeks. Kui kodus remont tehtud, uus telekas ja muruniiduk ostetud, siis on iseenesestmõistetav, et mõnda aega sääraseid suuri kulutusi ei tehta. Ehk kõige suurema kaalu ja pikemaajalise mõjuga on tarbimisele mõjunud aga majapidamiste madal kindlustunne. Kuigi objektiivselt pole tarbimiseks vajalik raha kuhugi kadunud, siis mõjutab inimeste ostuotsuseid majanduses ja ühiskonnast laiemalt toimuv. Kui loed kaks aastat järjest lehest uudiseid vinduva majanduslanguse ja kallite hindade kohta, siis muutub ostja paratamatult alalhoidlikumaks, ei torma poodi suuri oste tegema ning vaatab ehk hoolikamalt ka hinnalipikut.

Maksutõusud jäävad majandust pärssima

Varasemate majandusprognooside võtmeteesiks oli see, et tunneli lõpus paistab valgus ja meie kaubanduspartnerite ja eksportijate paranev majandustervis hakkab peagi eestlaste tuju tõstma. Uudiste valguses eesootavates maksutõusudest tuleb prognoosides nüüd teha korrektuure. Juba matemaatiliselt on summa, mis käibemaksu- ja tulumaksutõus majapidamiste rahakotist võtab märkimisväärne, kuid vähemalt samavõrra kahjulik saab see olema kindlustundenäitajatele. Ajalooliselt on ebameeldivad poliitilised sündmused eestlaste tarbijakindlust oluliselt mõjutanud ja vaevalt olukord ka sel korral teistsugune on. Samas näitab ajalugu ka seda, et eestlane mõtleb ette, mistõttu võib järgmisest aastast suurenev käibemaks aasta viimastel kuudel jaekaubandusele ka positiivselt mõjuda.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee