Mihkel Nestor: majanduskasv taastub kõige kiuste

Maailmamajandus eirab poliitilist turbulentsi

Vaadates meid ümbritsevat maailmas, tundub kriise ja turbulentsi olevat aina enam. Ukrainas kestev sõda on levinud Venemaa territooriumile, Lähis-Ida konfliktid on veelgi süvenenud, Hiina suhted lääneriikidega on keerulised ja ka kodune poliitikamaastik on pingetest paks. Hõlpu pole olnud ka finantsturgudel, kus Jaapani keskpanga tilluke intressimäära tõstmine põhjustas alles äsja raputuse, mis lühikeseks hetkeks finantskriisi ja koroonaviiruse aegsed mõõtmed võttis. Selle taustal tundub justkui iseenesestmõistetav, et keeruline peaks olema ka situatsioon majanduses. Õnneks ei taha paljud majandusindikaatorid selle narratiiviga siiski sobituda.

Intressimäärad hakkavad kiiresti langema

Globaalsel majandusrindel näib konjunktuur vastupidiselt olema paranemas. Skeptikute kuulutused peatsest USA majanduslangusest on osutunud alusetuks. Ühendriikide majandus on püsinud kindlatel jalgadel ja tänavu on seal taas oodata korralikku majanduskasvu. Inflatsiooni aeglustumine lubab föderaalreservil alustada intressikärbetega, mille tulemusena langeb peamine intressimäär praeguse 5,5% juurest järgmise aasta lõpuks 3%ni. Kõrged intressimäärad on pidurdanud ka euroala inflatsiooni, mis on juba väga lähedal keskpanga soovitud tasemele. Et euroala majanduskonjunktuur on olnud USA omast nõrgem, siis saab kiirem olema ka edasine intressilangetuste tempo. SEB prognoosi kohaselt langeb keskpanga hoiuseintress 2025. aasta lõpuks 2%ni, millega lähedaseks kujuneb ka Euribori määr. Laenamise odavnemine peaks taaselustab euroala majanduse, mis SEB prognoosi kohaselt kasvab tänavu küll vaid 0,8%, kuid järgmisel juba 1,6%.

Soome majandus kidub, kuid Rootsis kasvab nõudlus kiiresti

Intressimäärade langus soosib ka Eesti majandust. Võrreldes teiste Balti riikidega on siinne erasektori võlakoormus oluliselt suurem, mis viib rohkem raha tarbimisest laenumakseteks. Veelgi kõrgem on majapidamiste ja ettevõtete võlakoorem meie peamistel eksportturgudel Soomes ja Rootsis. See on ka peamine põhjus, miks Eesti majanduse käekäik on viimastel kvartalitel olnud oluliselt nõrgem kui Lätil või Leedul. Teisalt võiks oodatav intressilangetuse selle võrra enam siinset majandust soosida. SEB prognoosi kohaselt saab Rootsi majanduse taastumine olema üsnagi jõuline, järgmisel aastal kasvab SKP seal 2,6% ja 2026. aastal küündib kasv 3% lähedale. Ekspordi väljavaadet jääb piirama Soome, kus järgmiste aastate majanduskasv on Rootsi omast pea poole väiksem.

Maksutõusud pidurdavad Eesti majanduskasvu

Eesti majanduse taastumisele seab omad piirid kodumaine olukord. Inimeste kindlustunne ei ole viimastel kuudel oluliselt paranenud, mis piirab majapidamiste tarbimist ja suuremate investeeringute ette võtmist. Järgnevatel aastatel ootavad ees mitmed maksutõusud, mis parandavad küll riigieelarve tasakaalu, ent mõjuvad majanduskasvule pärssivalt. Nigela ekspordi ja majapidamiste kokkuhoidlikkuse tulemusena kahaneb Eesti SKP ka sel aastal, kuid mullusest oluliselt tagasihoidlikuma 0,7% võrra. Majanduskasv hakkab sügisel küll taastuma ja järgmisel aastal suureneb SKP juba 2,5%. 2026. aastaks prognoosime 2,7% suurust majanduskasvu, mis on lähedal Eesti majanduse pikaajalisele kasvuvõimele. 

Kaks aastat kestnud majanduslangus on jäänud ühiskonnas suhteliselt nähtamatuks. Pankrotte on esinenud vähe, laenuvõlgnevused on madalad, tööhõive on püsinud kõrge ja kiire on olnud ka palgakasv. Kahjuks jääb suhteliselt nähtamatuks ka majanduse tõus. Jõulist majanduskasvu prognoosiperioodil ei esine, mistõttu saab olema suhteliselt aeglane ettevõtete tulude kasv ja senisest tagasihoidlikumaks jääb ka palgatõus.

SEB majandusprognoosiga saab lähemalt tutvuda SEB Grupi kodulehel.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
 

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee