Märten Liinat: Kuidas saada heast ettevõttest suurepäraseks?

Kui mul paluti soovitada üht juhtimisteemalist raamatut, pöördusin tagasi vana tuttava juurde – Jim Collinsi „Heast suurepäraseks“ („Good to Great“). Lugesin seda esmakordselt keskkoolis. Tollal oli see rohkem teoreetiline, nagu enamik juhtimisraamatuid sellel eluperioodil. Nüüd, mitmeid aastaid ja kogemusi hiljem, tundus huvitav vaadata, kuidas see teos kõlab minu praeguses rollis – juhtides SEB Baltikumi Digitaalse Panganduse üksust.

Tuleb tunnistada, et raamatus toodud põhitõed on endiselt hämmastavalt ajakohased. Veelgi enam – tagantjärele tundub, et paljud mõtted ongi kuidagi minu igapäevasesse juhtimiskäsitlusse imbunud, ilma et oleksin neid tingimata teadlikult rakendanud.

Hea pole piisav
Raamatu keskne küsimus on lihtne: miks mõned ettevõtted suudavad teha hüppe heast suurepäraseks, aga enamik mitte? Eriti paeluv on, et see ei ole pelgalt autori isiklik visioon või inspiratsioonikõne, vaid põhjaliku uurimistöö tulemus.

Collins kogus 21-liikmelise uurimisrühma, kelle eesmärk ei olnud mingi olemasoleva teooria kinnitamine, vaid siiras soov mõista – kas edukate ettevõtete puhul on midagi ühist, mida teised lihtsalt ei tee? Analüüsiti 1435 Fortune 500 ettevõtet, jälgiti nende finantstulemusi 15 aasta vältel ja intervjueeriti tippjuhte. Selle tohutu andmemassiivi põhjal eristus lõpuks 11 ettevõtet, kelle edulood jagasid konkreetseid jooni. Neist tõi autor välja mitmeid kontseptsioone, millest kolm kõnetasid ka mind kõige rohkem.

Inimesed enne strateegiat
Üks kesksemaid järeldusi oli: „esmalt kes, siis alles mis“. Kõik edukamad ettevõtted alustasid sellega, et tõid pardale õiged inimesed, panid nad õigetele kohtadele ja alles siis hakkasid mõtlema, kuhu „buss“ sõidab. See bussi metafoor läbib kogu raamatut: tähtis pole niivõrd marsruut, vaid inimesed bussis – õiged inimesed viivad õigesse kohta isegi siis, kui plaan vahepeal muutub.
Olen seda printsiipi kogenud ka isiklikult. Kui mõni inimene ei ole oma tugevuste kohaselt paigutatud või pole meeskonda sobiv, ei liigu ka „buss“ sujuvalt. Vastupidi – õigel kohal olev inimene võib muuta kogu meeskonna dünaamika ja tulemuse tundmatuseni paremaks.

Vaiksed liidrid, püsivad tulemused
Teiseks korduvaks mustriks olid juhid, keda Collins nimetab 5. taseme liidriteks. Neid iseloomustab korraga nii kirg, pühendumus kui ka isetu tagasihoidlikkus. Nad ei keskendu iseenda esiletõstmisele ega jäta ettevõtet juhita, kui lahkuvad.
Selliseid juhte pole palju, kuid nad jätavad püsiva jälje. Nad loovad kultuuri, mis ei sõltu ainult nende isikust, vaid toimib ka siis, kui nad ise on lavalt lahkunud. Seda oskan ma väga väärtustada – mitte pelgalt tulemusi saavutada, vaid jätta endast maha keskkond, mis kestab.

Siil teab, mida ta teeb
Kolmas kontseptsioon, mis kõlama jäi, on „siili kontseptsioon“. See kergelt muigama panev nimi kirjeldab seda, kuidas edukad ettevõtted keskenduvad ühele asjale, mida nad suudavad teha paremini kui keegi teine – ja ehitavad kogu oma strateegia just selle ümber.

Mõte on lihtne: siil võib tunduda tagasihoidlik loom, aga tal on kindel ja lihtne kaitsetaktika – tõmbub kerra ja ajab okkad välja. See toimib alati. Sama põhimõte kehtib ka edukate ettevõtete puhul – nad ei püüa olla keskpäraselt head paljudes asjades, vaid erakordsed ühes.
Ka ettevõtete puhul võib fookuse hajumine saada saatuslikuks. Kui proovitakse teha liiga palju korraga, ollakse lõpuks lihtsalt „hea“ – aga mitte kunagi suurepärane.

Kas sinul on bussis õiged inimesed?
See raamat toimib nagu üks hea peegel. Mitte ainult selleks, et mõista, kuidas juhid ja ettevõtted toimivad, vaid et hinnata ka omaenda valikuid. Kas mul on bussis õiged inimesed? Kas meeskond teab, kuhu liigume ja miks? Kas ma ise juhina hoian fookust, mis aitab meil teha vähem, aga paremini?

Raamat ei räägi ainult ettevõtte kasvatamisest, vaid põhimõtete loomisest, mis teevad organisatsioonist midagi kestvat. Usun, et neid mõtteid saab rakendada igas ettevõttes, sõltumata suurusest või valdkonnast. Mõnikord tasubki võtta aeg maha ja küsida – kas me oleme head… või võiksime olla suurepärased?
 

Märten Liinat juhib SEB pangas Baltikumi digitaalse panganduse üksust, et muuta panganduses müük automatiseerituks, andmepõhiseks ja kliendikeskseks.