Kui palju maksab agressorriigi naabrus?

Käimasoleva kümnendil on võlakirjamaailm, eriti just Balti riikide jaoks, olnud vägagi pingeline. 2022 aasta 24. veebruaril ründas Venemaa Ukrainat, mis muutis Eesti koheselt agressorriigi naabriks. Viis kuud hiljem alustas Euroopa Keskpank intressimäärade kergitamist, et võidelda rekordilise inflatsiooniga. Nende kahe teguri tõttu on raha kaasamine muutunud kallimaks pea kõikjal Euroopas. Kui palju on aga Eesti jaoks muutunud kallimaks laenu saamine esimese, kui palju aga teise sündmuse tõttu?

Nulli pealt üle 3% tasemele 2020 aasta augusti lõpus kauples Eesti 2030. aasta riigivõlakiri 0%-se tootluse juures. Nii Saksamaa kui ka Soome võrdse kestvusega noteeringud pakkusid aga -0.41% ja -0.23% tasuvust. Nüüd, ligi neli aastat hiljem, on olukord aga drastiliselt muutunud. Kuigi 30nda aasta noteeringud on oluliselt lähemal oma tagasimakse tähtajale, kauplevad turuosalised neid märgatavalt kõrgemate saagikuste juures. Aprilli keskpaiga seisuga on Saksamaa ja Soome võlakirjade tootlus tõusnud vastavalt 2.28% ja 2.68% tasemetele. Hetkehindade juures teeniks Eesti paberi tähtajani hoidmise eest investor aga 3.13%. Kui Eesti jaoks on laenamine kallinenud 3.13 protsendipunkti (pp), siis Saksamaa jaoks 2.69 pp.

Spreadi kasv enam kui 2.6 korda

Puhtalt nelja aasta taguse ja praeguse tootluse võrdlemisel on keeruline järeldada, kui palju on Eesti riigi jaoks laenamine kallinenud just agressorriigi naabruse tõttu. Selleks tuleks meil vaadata tootluste vahet ehk spread´i. Võrdlusaluseks võime võtta mõne Kesk-Euroopas paikneva riigi, näiteks Saksamaa, millele Venemaa rünnakut peetakse oluliselt vähem tõenäoliseks, kui Eestile. 2020 aasta augusti lõpust kuni 2022 aasta veebruarini oli keskmine spread Eesti riigi 2030 aasta võlakirjal Saksamaa võrdväärse noteeringuga 0.41. protsendipunkti. Sõja algusest praeguseni on aga keskmine tootluste vahe olnud 1.06 pp, mis on 2.6 korda enam, kui kahe aasta tagune keskmine. Pääsenud pole ka meie naaberriigid. Näiteks Soome tootluste vahed samadel perioodidel olid vastavalt 0.21 ja 0.5 protsendipunkti, viidates pea 2.4 kordsele kasvule. Ei saa välistada, et spreadi kasvule on panustanud ka muud välised tegurid.

Mida tähendab see Eesti riigile?

Sõja algusele järgnenud spread´i kasv 0.65 pp võrra vihjab oluliselt kulukamale laenu teenindamisele. Aasta alguses emiteeritud kümne aastase võlakirja emiteeris Eesti riik 3.35%-se tootlusega kogumahus 1 miljard eurot. 0.65 protsendipunkti võrra madalama tasuvuse puhul oleks võlakirja teenindamisele kulunud iga aastaselt 6.5 miljonit eurot vähem. Olukord muutub aga märksa kulukamaks, kui vaadata ühe võlakirja asemel riigi võlga tervikuna. Statistikaameti andmetel oli 2023 aastal Eesti SKP 37.7 miljardit eurot. Bloombergi andmetel oli möödunud aasta III kvartali seisuga riigivõlg suhtega SKP-sse 18.2%, ehk ligikaudu 6.86 miljardi eest. Sellise laenukoorma teenindamise kallinemine 0.65 pp võrra tähendaks 44.6 miljoni suurusust kulukuse kasvu aastas.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee