Kristina Lillo: Kas Z-generatsioon päästab maailma?

Milline näeb välja meie maailm aastal 2050? Kas oleme selleks ajaks suutnud lahendada kliimakriisi, saanud hakkama rahvastiku vananemise ja madala sündimusega, arendanud tehisaru turvaliselt ning õiglaselt? Või oleme alles otsimas suunda, kuhu liikuda?

Neid küsimusi käsitleb raamat „Maailm 2050“, kus Eesti mõtlejad eri valdkondadest visandavad oma tulevikustsenaariume. Sõna saavad teiste seas Marju Lauristin, Jaan Aru, Markus Villig ja Peeter Koppel – nende kaudu joonistub välja pilt võimalikest arengutest, mis võivad meid ees oodata 25 aasta pärast.
Raamat ei paku konkreetseid vastuseid – tulevikku pole võimalik kindlalt ennustada, eriti tänases maailmas, kus hirm ja ebakindlus on saanud osaks meie igapäevatundest. Samas on üks asi kindel: tegutseda tuleb juba täna.

Z-generatsioon – lootus või liialdatud ootus?
Üha enam pannakse lootus Z-generatsioonile – neile, kes täna on 20-ndates eluaastates. See põlvkond ei lepi sellega, et suuri globaalseid probleeme pidevalt edasi lükatakse. Nad tahavad tähenduslikku elu, on avatud riskidele ning valmis tegema asju teistmoodi. Ühiskond vajab värsket mõtlemist ja seda Z-generatsioon endaga ka toob.
Samas on neil ees ka väljakutsed. Jaan Aru kirjeldab tehnoloogia ristteed: ühiskond jaguneb nende vahel, kes loovad süsteeme, ja nende vahel, kes neid passiivselt tarbivad. Kui tahame, et Eesti oleks 2050. aastal edukas tehnoloogiariik, vajame inimesi, kes mitte ainult ei kasuta tehnoloogiat, vaid oskavad seda ka arendada ja suunata. Ning vahel – lihtsalt logelevad. Sest loovus sünnib igavusest.
Meestearst Margus Punab juhib tähelepanu teistsugusele tulevikuteemale – üksildusele. Füüsiline tervis on vaid osa tervikust. Järgneva kümnendi üks suuremaid väljakutseid on inimeste sotsiaalse heaolu tagamine, mis eeldab uuenduslikke lahendusi kogukondades ja tööelus.
Ka tööturu arengus nähakse nii riske kui võimalusi – osa töökohti kaob, aga samas tekib ka uusi. Seetõttu on hariduses oluline keskenduda oskustele, mis aitavad kiirelt õppida, kohaneda, kriitiliselt mõelda ja riske võtta.

Optimistide aeg on käes
Arbonicsi kaasasutaja Lisett Luts ja varahaldur Peeter Koppel rõhutavad, et suurte muutuste mootoriks on optimism. Et teha midagi tõeliselt uut, on vaja usku – isegi siis, kui maailm tundub keeruline.
Mina usun, et maailm 2050 ei sünni juhuslikult – see sünnib meie valikutest, otsustest ja valmisolekust võtta riske. Z-generatsioon ei taha lihtsalt kohaneda – me tahame luua, parandada ja jätta endast jälje, mis loeb.
Nagu Tarmo Soomere ütleb: „Me ei ole saanud planeeti päranduseks oma vanematelt – me oleme selle võtnud laenuks oma lastelt.“
Mõtle suurelt. Ja julge võtta riske.

Kristina Lillo liitus SEB-ga 2021. aastal. Ta veab panga eraisikusegmendi innovatsiooniprojekte ning juhib koostööd Baltikumi ülikoolidega. Kristina igapäevatöö keskmes on tulevikutrendide ja tehnoloogiate uurimine, et kujundada SEB toodetest ja teenustest andmepõhised, kliendikesksed ja personaalsed lahendused.