Korduma kippuvad küsimused kindlustuse kohta
Panime kokku korduma kippuvad küsimused, mis on klientidel seoses elukindlustuse ning kindlustushüvitise taotlemisega tekkinud.
Kuidas taotleda kindlustushüvitist?
Kui kahjuavaldus on täidetud ja kindlustusseltsi küsitud dokumendid saadetud, vaatab meie spetsialist need kiiresti üle, arvutab hüvitise suuruse vastavalt lepingule ja hüvitis kantakse pangakontole. 80% juhtudel jõuab hüvitis kontole 2–3 tööpäeva jooksul. Mõnel harvemal juhul võib ülevaatamiseks ja maksmiseks kuluda kuni 30 tööpäeva.
Kahjuteate saab mugavalt esitada internetis.
Kuidas kindlustushüvitist arvutatakse?
Kindlustushüvitise suurus sõltub valitud kindlustussummast ning arvutatakse vastavalt kindlustuse tingimustele. Näiteks elukindlustuse ja kriitiliste haiguste kindlustuse puhul on hüvitise suurus lepingusse märgitud kindlustussumma.
Näiteks kui on kindlustuslepingus valitud õnnetusjuhtumi päevaraha kaitse summas 25 eurot ja jalaluumurruga peab kaks kuud kodus haiguslehel olema, siis tuleb hüvitise summa kokku 1500 eurot (25 eurot x 60 päeva haiguslehel).
Õnnetusjuhtumi invaliidsuskaitse puhul saab kindlustatu hüvitist, kui õnnetusjuhtumi tagajärjeks on funktsioonikaotus, mis kestab enam kui aasta. Hüvitise suurus sõltub vigastusest ning arvutatakse protsendina kindlustussummast, sõltuvalt funktsioonikahjustuse ulatusest, vastavalt lepingutingimustes toodud tabelile.
Millisel juhul hüvitist ei maksta?
Klientidele hüvitatakse kõik kahjujuhtumid, mis vastavad kindlustustingimustele. Mõnikord võib aga juhtuda, et hüvitist ei saa maksta, kui juhtum ei vasta tingimustele. Levinumad põhjused keeldumiseks on näiteks olukorrad, kus lepingus on valitud õnnetusjuhtumi kaitse, kuid hüvitist taotletakse haiguse eest – sel juhul katab kindlustus vigastusi, mitte haigusi, nagu selja- või liigesevalu või viirushaigused, näiteks gripp. Samuti olukorrad, kus inimene ei ole haiguslehel või haigusleht on lühem, kui hüvitise saamiseks nõutav päevade arv. On esinenud ka üksikuid juhtumeid, kus hüvitamisest keeldutakse seetõttu, et kindlustatu juhib alkoholijoobes mootorsõidukit.
Samuti võib vahel juhtuda, et hüvitist taotletakse kriitiliste haiguste kaitse alusel haiguse eest, mida pole tingimustes toodud. Õnneks selliseid olukordi, kus kindlustatu teadlikult annab lepingu sõlmimisel ebatäpset infot ning seetõttu hüvitist ei maksta, tuleb ette väga harva.
Kuidas lähedased mu surma korral hüvitise saavad?
Oma elu kindlustades saate valida soodustatud isiku või isikud, kes saavad kindlustushüvitise teie surma korral. Hüvitise saamiseks tuleb lähedastel täita kindlustushüvitise taotlus ja esitada vajalikud dokumendid. Kui soodustatud isikut pole märgitud, saavad hüvitist taotleda pärijad.
Soodustatud isikuid saab lepingu kehtivuse ajal vajadusel muuta.
Kindlustushüvitise saamiseks peavad lähedased kindlustusjuhtumist teatama ja esitama vajalikud dokumendid. Selleks, et teie valitud isikud või lähedased teaksid hüvitist taotleda, andke neile oma kindlustusest teada.
Kas minu surma korral saab hüvitise abikaasa?
Abikaasal on õigus hüvitisele, kui olete ta kindlustuslepingus soodustatud isikuna nimetanud. Kui soodustatud isikut ei ole lepingus määratud, saavad hüvitist taotleda pärijad vastavalt seadusele. Kui abikaasa on pärijate hulgas, on tal õigus hüvitisele vastavalt talle määratud pärandiosale.
Kas pean teada andma, kui mu terviseseisund või amet muutuvad?
Pärast lepingu sõlmimist ei ole vaja kindlustusandjat terviseseisundi muutustest teavitada. Küll aga tuleb kindlustusele teada anda muudest kindlustusriski suurendavatest asjaoludest. Näiteks kui asutakse tööle või elama teise riiki, muutuvad amet, tegevusala või spordiala.
Kindlustusandja on SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Enne lepingu sõlmimist palun tutvuge tingimustega. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga või registreerige nõustamisele SEB kodulehel.
