Keeruline majanduslik toimetulek annab tõuke rahamuulade tegevuse laienemisele
Üha keerulisem majanduslik toimetulek suunab järjest enam inimesi rahamuuladeks. Populaarse “töökoha” igapäevategevused hõlmavad endas operatiivset raha väljapetmist, maksimaalse töötasuga 160 eurot päevas.
Kas olete juba saanud oma telefonile sõnumi tööpakkumisega? Aina enam saadetakse inimestele suhtlusrakendustesse või SMS-i teel tööpakkumisi, mida saab teostada nii osalise- kui täistööajaga, päevase teenistusega 30-160 eurot. Kuigi pakkumiste ennustatav lõpptulem on ametlik pärjamine kurjategija tiitliga, võib säärase sisuga kuulutusi leida isegi tuntud töökuulutusportaalidest.
Ebakindel majandusolukord annab tõuke kuller-rahamuulade tegevuse laienemisele
Kui ideaalmaailmas võiks selline pakkumine võtta kulmu kergitama ja pöördumist kustutama, siis sel juhul on asjad vastupidi – suurt rolli mängib inimeste soov teenida lihtsa vaevaga kiirelt raha. Seejuures on üheks peamiseks rahamuulanduse juhtumite kasvu survestavaks aspektiks aga inimeste üha ebakindlam majanduslik olukord, kusjuures on muulade üha kasvav kohalolu petuskeemides tuntav.
Rahamuula definitsioon on viimaste aastatega laienenud. Enamasti on muulaks isik, kes võõrast raha oma arvelduskontode kaudu vahendab. Kuna kurjategijatel on aga aina keerulisem väljapetetud raha elektrooniliste teekondade (kaarditehingud ja ülekanded) kaudu kätte saada, on skeemides oma kindla koha leidnud sularaha ning tekkinud vajadus kuller-muulade järele. Raha vahendajatena tegutsevad muulad on seejuures valdavalt nooremas eas mehed.
Mis selliste tööpakkumiste taga tegelikult on?
Muula roll on raha kokku koguda - otse ohvrilt, pakiautomaadist või kaardiga sularahaautomaadist. Nõnda on nende igapäevategevusteks potentsiaalsete uute ohvrite külastamine, tutvustades end panga-, turvatöötaja või politseinikuna, kusjuures on saagiks inimeste pangakaardid koos PIN-koodidega, või sularaha. Külastustele eelnevalt on tehtud telefonikõnede kaudu veenmistööd kuritegeliku grupeeringu teiste „töötajate“ poolt teavitades, et turvalisuse huvides tuleb pangakaart PIN-koodidega üle anda turvalisele isikule, kelleks on tegelikkuses rahamuul. Kokku kogutud summad antakse üle omakorda järgmisele kogujale. See, kui pikk on rahade käest-kätte teekond, on lähtuvalt hierarhia ülesehitusest erinev, kuid valdavalt liiguvad rahasummad riigist välja. Usinad töömesilased käivad tiristamas ukskellasid ja pimedates nurgatagaustes ohvritelt sularaha vastu võtmas. Tegevuse varjus kuvatakse ohvrile õilis eesmärk – raha päästmine.
Juhtumist on ohvril ülimalt oluline teada anda politseisse, sest kuigi ohvritel enamasti oma raha tagasi saada ei õnnestu, on politseil muulade tabamisvõimalus võrreldes teiste pettuse tüüpidega tunduvalt suurem, ning aitab sageli kaasa jõudmaks kuriteo organiseerijateni.
Kätlin Kukk
SEB pettuste ennetuse osakonna turbejuht
