Kas uus maailmakord muudab investeerimist?
Pensioniinvesteeringuid tehakse regulaarselt pika aja vältel, ostetakse osakuid nii kõrgemate kui madalamate aktsiahindade juures. Oluline on külma närvi säilitada ja lühiajalisest mürast kaugemale vaadata, kirjutab SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.
Jaanuaris USA presidendivande andnud Donald Trump ei ole varjanud, et tema eesmärk on senist majandussüsteemi raputada. Pikaajalise kasu asemel on Trump valmis taluma ka lühiajalist valu. Aasta esimesed kuud viisid näiteks tehnoloogiasektori nn suure seitsmiku aktsiate väärtusest üle kahe triljoni euro, Tesla aktsia kukkus koguni -35%. Kuna koos USA aktsiate müügiga püüti vabaneda ka dollarist, langes ka maailmaraha kurss, mis võimendas kaotusi meiesuguste europõhiste investorite jaoks siinpool Atlandi ookeani.
Asjad ei olnud siiski ühtviisi halvad – Ameerika aktsiate -8% languse taustal tegi uue tulemise Euroopa aktsiaturg ligi 6% tõusuga aasta esimesel kolmel kuul. Eriti paistsid silma kaitsetööstuse aktsiad – Saksa relvatootja Rheinmetalli aktsia hind kahekordistus kolme kuuga. Kui 2012. aastal lausus Euroopa Keskpanga tollane juht Mario Draghi kuulsad sõnad „whatever it takes…“ ja päästis sellega euro, siis 2025. aastal lubasid Euroopa poliitikud päästa Euroopa kaitsevõime ja avada selle heaks ennenägematud rahakraanid. Kaitse-eelarvete plahvatuslik kasv toob eeldatavalt kasu ka Euroopa tööstussektorile laiemalt. Kui seni osteti relvi suuresti Ameerikast, siis nüüd on eesmärk sõltuda vähem välistest tarnijatest. Allhankijana võib sellest kasu saada Eestigi.
Trumpi poolt esile kutsutud segadus võib kokkuvõttes osutuda kasulikuks muule maailmale. Riigid ja majandused kohanevad ja esile kerkivad uued kasvumootorid. Aktsiaindeksid kohanevad siiski aeglaselt ja USA osakaal jääb passiivsetes indeksfondides endiselt kõrgeks.
SEB pensionifondide tulemused
Kaotustest ei pääsenud ka SEB pensionifondid, osaku väärtust suutis enam-vähem säilitada vaid SEB pensionifond 65+. Arvestades 2023-2024 aasta tormilist tõusu aktsiaturgudel, on aga pensioniinvesteeringud viimaste aastate lõikes endiselt plusspoolel. Nii nagu ei ole olemas tasuta lõunaid, ei ole olemas ka ühtlast ja kõrget tootlust ilma riski ja vahelduvate turumeeleoludeta. Minevikust leiame turu madalperioode, mis on kestnud pikemat aega. Muretsema peaks juhul, kui kogu investeering on tehtud korraga turu tipus. Pensioniinvesteeringuid tehakse aga regulaarselt pika aja vältel, sisenedes aktsiatesse nii kõrgemate kui madalamate hindade pealt. Kõige kindlam viis oma pikaajalist tootluspotentsiaali kahjustada, on loobuda investeerimisest halvematel aegadel.
Tegemist on mineviku lühiajaliste tootlustega seisuga 31.03.2025. Pikemate ajavahemike tootlusi vaata SEB veebilehelt. Tuleviku tootlused võivad olla mineviku tootlustest madalamad või kõrgemad.
Taktikalised muudatused portfellides
Sisenesime turu nõrkusesse tavapärasest väiksema aktsiaosakaaluga, mis aitas aktiivselt juhitavatel fondidel veebruari keskpaigas alanud languses veidi paremini hakkama saada. Erinevused kõrgema riskiga fondide vahel on siiski suhteliselt väikesed.
Suurendasime Euroopa aktsiate osakaalu, müüsime USA aktsiaid ja tehnoloogiasektorit ning liikusime osaliselt kaitsvatesse sektoritesse, mis peavad närvilistel ajajärkudel paremini vastu. Võlakirjainvesteeringutes vähendasime riskantsemate võlakirjade positsioone. Mitmetes SEB pensionifondides oli tavapärasest suurem rahajääk – kui tavapäraselt on keerulisematel aegadel mõistlik liikuda turvalistesse valitsusvõlakirjadesse, siis praegusel ajastul ei pea me neid heaks turvasadamaks. Trumpi kaubandussõda survestab ka inflatsiooni ning sellises olukorras kipuvad tõusma ka pikemate võlakirjade intressimäärad – intressimäärade tõus tähendab hindade langust.
Uutest investeeringutest lisasime portfellidesse Siauliu panga ja Luminori võlakirju.
Eelmised tipud jäävad esialgu unistuseks
Aprilli algus tõi aktsiaturgudele uue närvilisuse ja +-10% suurused päevased liikumised, mida ei juhtu ajaloos sageli. Sellises olukorras on oluline säilitada külm närv ja vaadata lühiajalisest mürast kaugemale. Tollimaksude uudised on nüüdseks juba eilne päev ja selles osas saavutatakse ilmselt mingid kokkulepped. Palju olulisem on, kas tekitatud segadus toob kaasa majanduslanguse. Olukorras, kus USA presidendilt võib oodata kõike, ei julge ka ettevõtted ja eraisikud julgeid plaane teha – otsuste edasilükkamine toob paratamatult majanduskasvu aeglustumise ja võib-olla ka majanduslanguse. Aktsiaturgude hinnatasemed on küll allapoole tulnud, kuid võimaliku majanduslanguse kontekstis on aktsiad endiselt liiga kallid. Spekulatiivsemate investorite aktsiaosakaalud on viimastel nädalatel vähenenud, kuid endiselt on palju investoreid, kes on aktsiaturgudel ja ka tehnoloogiasektoris sügavalt sees. Mineviku kriisid on näidanud, et üheks aktsiaturgude põhja saavutamise eeltingimuseks on kapitulatsioon – olukord, kus suur osa investoreid kaotab lootuse ja müüb oma investeeringud. Kiired liikumised ülespoole on võimalikud, kuid esialgu ei pea me tõenäoliseks veebruarikuu aktsiaturu tippude peatset taasvallutamist.
Pensionikogujana tuleks sellist paanikamüüki vältida – seda ka põhjusel, et teise samba fondide vahetused toimuvad pika viitajaga. Näiteks aprillis fondivahetuse avalduse teinud klientide osakud vahetatakse alles 1. septembril ja selleks hetkeks võivad aktsiaturgude meeleolud olla sootuks teistsugused.
Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
