Kas tudeng peab tingimata üürikorteris elama?
Sügise hakul asuvad tuhanded Eesti noored kõrgkoolidesse õppima ning paljude jaoks tähendab see ka esimest korda vanematekodust välja kolimist. Tudengite võimalusi sobiva eluaseme leidmiseks kommenteerib SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.
“Üüriturg on viimaste aastate üks heitlikuim: hinnatõus mõjutab kinnisvarapakkumisi ja üürihuviliste rahalist võimekust ning igasügisene tudengite tormijooks turu parimatele pakkumistele omakorda kahandab valikut,” selgitas Koplimäe. Lisaks napib Eestis ka ühiselamukohti ning nii jäävad paljud tudengid taskukohasest kodust ilma. Isikliku eluaseme soetamine tundub aga paljude noorte jaoks kauge ja kättesaamatu lahendus.
Kõrgete üürihindade tuules on reaalsuseks saanud olukord, kus pikas perspektiivis on kinnisvara mõistlikum omada, kui üürida. “Kallimate üürikorterite puhul võib juhtuda, et ka laenu igakuine tagasimakse on võrdne või isegi soodsam, kui korteri omanikule makstav üür. Koduostu tasub võtta kui investeeringut, sest peale laenumaksete lõppemist on kinnisvara päris enda oma. Lisaks on ajalugu näidanud, et kinnisvara hinnad aja jooksul kasvavad, seega pikas perspektiivis on võimalik oma kodu omades saada kasu ka kinnisvara hinnatõusust,” ütles Koplimäe.
Üks peamisi eesmärke, milleks Eesti noored oma raha säästavad on just koduost – oma kogumiseesmärgina on selle välja toonud 52% noortest. “Statistika järgi on iga teine koduomanik soetanud oma elamise vahemikus 25-35-eluaastat, aga tegelikult on paljudel selleks ka varem võimalused olemas ning tegelikult on ligi veerand ostnud oma kodu enne 25. eluaastat,” tõi Koplimäe välja uuringu tulemused.
Tavapäraselt ostavad Eesti noored oma esimese kinnisvara kodulaenuga ning selleks tuleb täita mitmeid tingimusi: stabiilne sissetulek, hea krediidiajalugu, sobiv tagatis ja teatav omafinantseering on vajalikud igal juhul. “Enne laenulepingu sõlmimist on oluline uurida hoolikalt erinevate pankade pakkumisi ja võrrelda nende tingimusi – otsusega ei tohiks mitte mingil juhul kiirustada, mõistlik on võtta aega, et teha kaalutletud valik. Kodulaen on pikaajaline kohustus, seega on oluline olla hästi informeeritud,” rõhutas Koplimäe.
Tudengitel on võimalus esitada taotlus väiksema sissemaksega kodulaenule
Kinnisvaraostuks kodulaenu taotlemiseks võiks olla kogutud vähemalt 15% soovitud kodu väärtusest. Kuid kuuludes noore pere või noore spetsialisti sihtrühma, on võimalik taotleda KredEx-i käendust eluasemelaenule, millega saab omafinantseering olla ka 10%. Koplimäe soovitas pöörduda otse panga poole ja uurida, millised on võimalused väiksema omaosalusega laenu saamiseks.
“Esmane omaosalus võiks noorel siiski olemas olla. Rahalise omaosaluse puudumisel on võimalik laenu taotleda ka mõne muu kinnisvaraobjekti, näiteks vanematele kuuluva korteri või maja tagatisel,” ütles Koplimäe.
Kui koduostuks vajalik sissemakse on olemas
Kui arvestatav summa koduostu omaosalust on olemas, siis see on juba pool võitu. Enne laenu väljastamist vaatab pank siiski ka taotleja üldist maksevõimet ja hinnatakse, kas ollakse suutelised iga kuu laenu tagasimakseid tegema. Muu hulgas jälgitakse, et kliendi kohustuste hulk ei läheks sissetulekutega võrreldes liiga suureks.
“Kui pangalaenu taotlejal on need tingimused täidetud, siis on võimalik pöörduda panga poole konkreetse kodulaenu sooviga. Kodulaenu saab taotleda maksimaalselt 30 aastaks ning see tähendab, et pangale tuleb tasuda iga kuu kindlaks määratud summa. See toimub umbes samamoodi nagu siis, kui maksad korteriomanikule üüri, kuid nüüd maksad hoopis pangale ja lõpuks saab kodu päriselt endale,” lausus Koplimäe.
Kodulaen kui kauge perspektiiv
Isegi, kui praegusel hetkel kodulaenu sissemakse ja võimalus oma esimese kodu ostmiseks puuduvad, siis ei tasu pead norgu lasta. Sellest olulisem on kindel siht ning mõistmine, kuidas sinna jõuda.
“Kui plaan on mõne aasta pärast kinnisvara osta, siis on kõige targem selleks juba varakult valmistuma hakata. Üks võimalus on näiteks spetsiaalse kogumishoiuse loomine, kuhu oma tulevase kodu jaoks pidevalt raha kanda. Hoiused on raha kogumiseks mõistlikud lahendused, sest hoiustades kasvatab raha läbi teenitava intressi end ka ise ning nii koguneb sissemakse summa isegi veidi kiiremini,” tõi Koplimäe välja.
Samuti soovitab ta paika panna selged eesmärgid ning neid siis ka iga kuu järgida. “Oma igapäevaste harjumuste ülevaatamine tasub end kindlasti ära ning samuti võib leida uusi võimalusi, kuidas raha säästa. Samuti peaks meeles hoidma, et iga kogutud euro viib unistuste kodule lähemale,” lisas Koplimäe.
SEB korraldatud noorte uuring toimus 2024. aasta juulis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku osales 400 noort vanuses 18-29-aastat. Kodulaenu uuring toimus 2024. aasta märtsi lõpust aprilli alguseni ning uuringu viis samuti läbi Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74 aastat.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
www.seb.ee
