Kas PIN kood on välja suremas?

Eesti Panga poolt avaldatud maksestatistika kohaselt moodustasid Eestis 2024. aasta II kvartalis tehtud maksetest koguni 76% viipemaksed. Numbritesse panduna on see ca 26 miljonit viipamist kuus. Võrdlusena võib välja tuua, et veel 2023. aasta alguses olid need näitajad vastavalt 63% ning 17 miljonit (Kontaktivabade kaardimaksete käive ja arv (eestipank.ee). Eestlased eelistavad kontaktivaba maksmist üha enam ning tõenäoliselt on see tendents jätkumas ka lähiaastatel. 

Kontaktivabade maksete trend on selgelt kasvav nii Eesti kui mujal maailmas, seda toetavad tugevalt nii pidevalt arenev tehnoloogiasektor kui ka viipemaksete töökindlus ja turvalisus. Maksevahendina saab tänapäeval kasutada peaaegu kõike, mida inimene igapäevaselt kaasas kannab – telefon, käekell, sõrmus, võtmehoidja. SEB klientide kaardikasutuse statistika näitab, et digitaalseid rahakotte kasutab kaarditerminalides maksmisel 21% tarbijatest. 

Viimase uuendusena on USA tehnoloogiahiid Garmin välja tulnud lahendusega, kus võimalik on maksta ka rattakompuutriga (Garmin Edge 1050). Seega kui rattaga sõitma minnes pole kaasas ei telefoni, rahakotti ega kella, siis nüüdsest saab makseterminalile ka rattakompuutriga viibata. 

Viipemaksete kasvu taga on mugavus
Viipemaksete populaarsuse kasvul on mitmeid põhjuseid. Üks olulisemaid on kindlasti mugavus – maksete sooritamine on kiire ja lihtne, pole vaja sisestada PIN koodi ega allkirjastada kviitungit. Nutiseadmega makstes pole vaja isegi rahakotti otsida. Sellega väheneb ka makse sooritamiseks kuluv aeg ja kiireneb teenindusprotsess mis on positiivne nii kaupmehe kui kliendi vaates. Seetõttu kasutatakse viipemakseid paljudes tööstusharudes ning väga erinevates seadmetes, kus kiired tehingud on olulisel kohal. Nii näiteks saab lisaks poodidele ja kohvikutele viibata ka ühistranspordis, erinevates automaatides (parkimine, söök-jook, mängud) ning isegi tasulises WC-s. 

Kui turvalised viipemaksed ikkagi on?
Võiks arvata, et kontaktivabad maksed ei ole nii turvalised kui klassikalised nö PIN koodi maksed, kuid vastupidi - viipemakseid peetakse turvaliseks mitme turvakihi tõttu. Funktsiooni arendades ei ole järgitud ainult lihtsuse ja mugavuse printsiipi vaid suur rõhk on ka turvalisusel. Võib isegi öelda, et turvalisus on üks viipemaksete eeliseid. Üks olulisi elemente turvalisuse tagamisel on tokeniseerimine. Makse tokeniseerimine on turvalisuse element, mis asendab tundliku makseteabe, nagu näiteks kaardiandmed, kordumatu juhusliku märgikomplektiga mida nimetataksegi tokeniks. See protsess aitab hoida makseandmeid tehingute ajal turvaliselt, sest tegelikku kaardiinfot ei kasutata ega salvestata. Kui keegi peaks siiski andmetele ligi pääsema, siis kasutada neid niikuinii ei saa, kuna need ei sisalda tegelikke makse- ega kaardiandmeid. Kogu protsess toimub taustal automaatselt - klient või makse sooritaja seda ei taju ning makse sooritamine seetõttu kauem aega ei võta. 

Turvalisust lisavad kindlasti veel biomeetriline autentimine (näotuvastus või sõrmejälg) ning limiidid. Autentimine tähendab, et näiteks nutitelefoniga maksmiseks tuleb end enne iga makset tuvastada. Nutikellade(ja ka eelpool mainitud rattakompuutri) puhul toimub tuvastamine koodi alusel. 

Reeglina on piirangud ka summale mida saab ühe kontaktivaba tehinguga kulutada ilma täiendava autentimiseta, näiteks PIN koodita. Enamikes Euroopa riikides, on see summa 50€ lähedal, kuid on ka erandeid. UK-s näiteks on üks kõrgemaid limiite 118€ (£100) ning Poolas seevastu vaid 21€. Lisaks on paljudes riikides järjest sooritatavate kontaktivabade tehingute arv piiratud ning selle ületamisel tuleb sisestada terminali kaart või PIN kood. See tagab selle, et kui kaart peaks valedesse kätesse sattuma, siis ei saa sellega suurte summade ulatuses oste sooritada. Lisaks on viipemakse võimalus internetipangas alati välja lülitada. Niisiis tasub kindlasti ka PIN kood meeles hoida! 

Mida meeles pidada?
Kuigi viipemaksed on üldiselt turvalised ja mugavad, on oluline meeles pidada mõningaid asjaolusid.
Kululimiidid: ühe kontaktivaba tehinguga ilma täiendava autentimiseta kulutatav summa võib olla piiratud. See limiit on riigiti ja finantsasutuseti erinev ning. See tähendab, et suuremate ostude puhul tuleb siiski ka PIN kood meelde tuletada. 

Kaotsiminek või vargus: kui kontaktivaba kaart või seade kaob või varastatakse, on oht, et tehakse volitamata tehinguid. Enamikel pankadel on aga kindlad pettusevastased meetmed ning lisaks on kaardimaksete võlu see, et iga makse kohta jääb jälg maha – küllaltki lihtne on tuvastada millal ning kus on tehing sooritatud. 
Sõltuvus seadmest: mobiilimaksete ja muude elektrooniliste seadmete jaoks on oluline tagada, et seade on laetud ja heas töökorras. Lisaks on turvakaalutlustel oluline hoida oma seadet ja rakendusi värskendatuna. 

Kokkuvõtteks on viipemakse kiire, turvaline ning maailmas laialdaselt levinud. Teatud turvarisk jääb alati ja seda kõikide makseviiside puhul, kuid viipemaksete puhul on need riskid üsna miinimumini viidud ning hirmu pole põhjust tunda. Kindlasti jääb osa vastutusest turvalisuse tagamisel ka inimese enda kanda, kuid ka selles osas on tegu pigem elementaarsete tegevustega. 

Mõned soovitused mida järgida kaardimaksete puhul:

1.  Jälgige oma kontosid: kontrollige regulaarselt oma pangaväljavõtteid ja tehingute ajalugu volitamata tegevuse suhtes. Ja see ei peaks kehtima vaid viipemaksete puhul.
2. Kasutage biomeetrilist autentimist: kui kasutate nutitelefoni või nutikella, lubage turvalisuse suurendamiseks biomeetriline autentimine (näotuvastus/sõrmejälg).
3. Teatage kohe kaotatud/varastatud kaartidest: teavitage viivitamatult oma panka või kaardi väljaandjat, kui teie kaart või seade kaob või varastatakse.
4. Olge kursis: hoidke end kursis oma panga või makseteenuse pakkuja uusimate turvafunktsioonide ja värskendustega.
    

Riho Treumuth
SEB ärikliendi müügijuht