Kaardiga maksev klient on tulusam
Just suvel, mil stardivad erinevad väliüritused ja laadad, võib näha kauplemise suurenemist ka väljaspool internetti. Inimestele meeldib külastada pisikesi laatasid ja ka suuremaid väliüritusi ning soetada näiteks käsitöötooteid kohalikelt meistritelt või värskeid marju otse põllult, aga tihti eeldavad nad, et saavad tasuda ka pangakaardiga.
Kaardimaksete osakaal suureneb aasta aastalt. „Eestis võetakse sularaha välja 8,9 miljonit eurot päevas ja müügikohtades tehakse iga päev üle kahe korra rohke ehk 18 miljoni euro eest kaardimakseid. Lisaks on Eesti Panga statistika kohaselt umbes 75% kaardimaksetest kontaktivabad viipemaksed ehk et inimestel ei ole enam sularaha ja isegi mitte pangakaarti igal pool kaasas. Eeldatakse, et toodete ja teenuste eest saab tasuda ilma sularahata,“ kirjeldas makseterminalivajaduse olulisust SEB käibekapitali- ja arvelduslahenduste divisjoni direktor Christo Ojamaa.
Makseterminale on vaja nii statsionaarsetes müügikohtades (poed, esindused, restoranid) kui ka väliüritustel nagu näiteks messid ja laadad, mille osakaal suureneb suve alguses tänu erinevatele väliüritustele. „Lühiajalist renti eelistavatele ettevõtetele meeldib just SEB tänu paindlikkusele seoses makseterminali hooajalise rentimisega, sest lepingus me ei fikseeri terminalide kasutamise aega. Kaupmees saab soovi korral rentida seadme ka näiteks ainult üheks päevaks, nädalaks või kuuks, mis sobib ideaalselt perioodilistele üritustele,“ rääkis Ojamaa. „Kaupmehe huvi makseterminaliga makseid vastu võtta on ilmne, sest see suurendab nende läbimüüki ning annab võimalusi oma häid tooteid või teenuseid suuremale hulgale tarbijatele pakkuda. Tarbija seisukohast on oluline mugavus ning valikuvõimalus,“ lisas Ojamaa.
Forbes’i käesoleval aastal tellitud uuringus kinnitasid üle poole vastanutest, et nad tarbivad oluliselt rohkem kui nad maksavad ostu eest pangakaardiga. Lisaks teevad ostlejad kaks korda suurema tõenäosusega impulsiivoste. „Ettevõtetel on nüüdsest veelgi lihtsam oma teenuse või toote eest raha küsida, kuna selle jaoks piisab vaid nutiseadme olemasolust. SEB pank tõi turule lahenduse „makseterminal nutiseadmes“. Tegemist on digitaalse kaardimaksete vastuvõtmise ja töötlemise lahendusega Android süsteemile, mis muudab kaupmehe nutiseadme (telefoni või tahvelarvuti) kaasaskantavaks kaardimaksete vastuvõtuseadmeks,“ rääkis Ojamaa.
SEB väljastab terminale ka alustavatele ettevõtetele. „Näiteks kasutavad Junior Achievement Eesti vahendusel SEB terminale ka õpilasfirmad ja minifirmad“ lisab Ojamaa.
Müüt – makseterminal on kallis
Makseterminalidel on üldiselt fikseeritud kuumakse ning lisaks tuleb tasuda iga tehingu pealt töötlemistasu. Siiski jäävad need summad alla sellele, mida kaotatakse, kui klientidel puudub võimalus kaardiga tasuda.
„Terminalide rendihinnad on meil üldjuhul fikseeritud, aga tehingute töötlemisasu osas saab kaupmees kindlasti personaalse pakkumise. Hinna määrab keskmine prognoositav kuukäive ja keskmine tehingu suurus. Terminalide kuutasu on 18€, millele käibemaksu ei lisandu ning tehingute töötlemistasu jääb olenevalt kaupmehest umbes 1% kanti,“ rääkis Ojamaa.
Ettevõtja saab soovi korral kasutada ka oma telefoni või tahvelarvutit terminalina ehk et eraldi ei tulegi makseterminali rentida. „Sellise mobiilse lahenduse ehk POS on Phone terminali hind on 10€ kuus, sõltumata tehingute arvust ja see sobib kuni 1000€ kuise käibega ettevõtmisele,“ täiendas Ojamaa.
SEB innovaatiline nutiseadmes asuv makseterminal töötab läbi äpi, mis on alla laetav Google play poest. Makseterminali äpi kasutamiseks peab olemas olema internetiühendus, aktiveeritud NFC-funktsioon ja tuleb sõlmida pangaga ka kasutusleping. Nutikat makseterminali saab lähtuvalt kaupmeeste vajadustest kasutada nii alaliseks töötamiseks kui ka ringi liikudes.
Terminali rentimiseks tuleb täita taotlus SEB kodulehel ning üldjuhul väljastatakse terminal kolme tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist.
