II sambast lahkujate paradoks: teame, et riiklikust pensionist ei piisa, kuid ikkagi ei kogu
Pensioniks valmistumisel ei ole alati suurim probleem teadmiste puudumine. SEB tellitud uuring näitab, et suur osa II sambast lahkunutest mõistab nii riikliku pensioni piiratust kui ka II sambast lahkumise mõju oma tulevasele pensionile. Sellest hoolimata ei ole paljud pensioniks kogumist muul viisil jätkanud.
SEB tellitud uuringus osalenud II sambast raha välja võtnud inimestest 71% ei usu, et riiklikust pensionist ehk esimesest sambast piisab nende vajaduste katmiseks pensionieas. Veelgi enam, 84% lahkujatest teab, et II sambast väljunud inimeste pension on tulevikus tõenäoliselt väiksem.
„Enamik lahkujaid mõistab, et riiklikust pensionist üksi ei pruugi tulevikus piisata, ning teab ka, et II sambast lahkumine võib tähendada väiksemat pensioni. Teadlikkus on oluline esimene samm, kuid sellele peab järgnema ka konkreetne plaan, kuidas pensioniks kogumist jätkata,“ kommenteerib SEB erakliendi kindlustus- ja pensionilahenduste ekspert Katrin Laks lahkujate paradoksi.
Vastutus pensioniks valmistumise eest jääb ebamääraseks
64% lahkujatest ei pea pensioniks kogumist eelkõige inimese enda vastutuseks. Sama vastuolu ilmneb suhtumises tulevasse riigiabisse: väitega, et pensioniks mittekoguvad inimesed ei peaks hiljem riigilt täiendavat toetust ootama, nõustus vaid 23% lahkujatest. Samal ajal usub 84% lahkujatest, et Eestis ei pöörata vanadusvaesuse riskile piisavalt tähelepanu.
„Inimesed tajuvad vanadusvaesuse riski ja saavad aru, et riiklikust pensionist ei pruugi piisata, kuid täiendavat kogumist ei nähta alati enda ülesandena. Riigil on oluline roll toimiva pensionisüsteemi tagamisel, kuid oma tulevikku ei tasu rajada ainult lootusele, et kogu vajaliku toe tagab keegi teine. Mida rohkem saame ise oma pensioniks teha, seda rohkem on meil tulevikus kindlust ja valikuvabadust,“ toob Laks välja.
„II sambaga uuesti liitumine ei muuda minevikus tehtud otsust, kuid annab võimaluse hakata tulevast pensioni taas kasvatama. Kui pensionini on veel 10, 20 või 30 aastat, on kogumiseks endiselt aega. Ideaalset hetke pole mõtet oodata, sest alati tuleb uusi kulutusi. Riikliku pensioni suurust aastakümnete pärast me täpselt ei tea, küll aga saame mõjutada seda, kui palju on meil endal selleks ajaks kogutud,“ lisab Laks.
Alates 1. novembrist saavad varem II sambast lahkunud inimesed taas sambaga liituda ja alustada uuesti regulaarset pensioniks kogumist. Samuti saab vaikimisi 2% omapoolse sissemakse määra suurendada 4% või 6%-ni, mis võimaldab pensioniks rohkem koguda.
SEB tellitud uuringu viis septembris läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 eluaastat.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Esitatud teave on informatiivne ning seda ei tohi käsitleda investeerimisalase nõustamise, soovituse ega pakkumisena. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne otsuse tegemist tutvu pensionifondi prospekti, põhiteabe ja tingimustega seb.ee ning vajaduse korral registreeru nõustamisele.
