Füsioterapeut seljavalust: massaaž ei tee imet!
Istuva eluviisi ja vähese liikumise korral on seljavalu üks sagedasemaid tervisemuresid. Kiireks leevenduseks valitakse tihti massaaž, kuigi füsioterapeudi sõnul on rohkem kasu liikumisest.
„Kui me välistame ohtlikud seljavalu põhjused (näiteks trauma koos tugeva valuga, tugev, süvenev jalgade nõrkus, tundlikkuse häirumine, kiirgav valu põlvest allapoole), siis tõenduspõhise meditsiini järgi on oluline, et seljavalust üle saamiseks patsient säilitaks oma tavapärase füüsilise aktiivsuse,“ ütleb füsioterapeut ja SEB Life and Pension Baltic töötaja kogemuse juht Jaanika Reinmann.
„Tihti valivad inimesed seljavalu kiireks raviks ka massaaži,“ märgib Reinmann. „Kuid kui istuva ja väheliikuva eluviisiga sealjuures jätkata, siis massaaž annab vaid lühiajalist leevendust ning valu juurpõhjust jääb ikkagi ravimata.“
„Laialt on ka levinud müüt, et alaseljavalu puhul tuleb jälgida voodirežiimi, kuid enamasti pole see vajalik. Liikumine on alaseljavalu korral esmane teraapiaviis ning füüsilise vormi taastamine, parandamine ja säilitamine on sealjuures võtmetähtsusega,“ rõhutab füsioterapeut.
Selleks, et alaseljavalu ei muutuks krooniliseks, on Reinmanni sõnul kõige rohkem kasu sellest, kui pöörduda oma murega perearsti poole. Perearst suunab taastusraviarsti või füsioterapeudi juurde, kes valib õige taastusravi sekkumisviisi või terapeutilised harjutused.
„On seljavaludes patsiente, kes pärast füsioterapeudi juurde jõudmist alustavad väga tublisti juhendatud harjutusteprogrammiga ja saavutavad edu. Kuid hoopis sagedamini loodetakse ikka veel rohkem abi passiivsetest ravimeetoditest, kus inimene ise ei pea füüsiliselt pingutama, nagu näiteks elektri-, venitusravi, manuaalteraapia ja massaaž,“ räägib Reinmann.
“Massaaž on mõeldud pehmete kudede mõjutamiseks ja üldise heaolutunde suurendamiseks. Samuti on see pigem lühiajalise ja leevendava mõjuga ning lihaste koormustaluvust ega vastupidavust see ei parenda. Seega pigem ikkagi on võimalik häid taastusravi tulemusi näha aktiivse ja passiivse ravimeetodi kombinatsioonis,“ ütleb ta.
Reinmann märgib, et isegi kui inimese töö on seotud kehalise aktiivsusega ja ta täidab WHO soovitusliku kehalise aktiivsuse normi, ei muutu tervisest sõltuv elukvaliteet paremaks. Samas on uuringud näidanud, et kui füüsilist aktiivsust suurendatakse vabal ajal, siis paraneb ka inimese tervisest sõltuv elukvaliteet. „Seejuures on tõestatud, et mõõduka tasemega kehaline aktiivsus takistab alaseljavalu levikut. WHO soovitab mõõduka intensiivsusega aeroobset kehalist tegevust vähemalt 150 minutit nädalas ning kindlasti tuleb pöörata tähelepanu nii jõu- kui ka tasakaalutreeningule ning seda eriti vanuse kasvades.“
Inimeste seljavalud ei koorma üksnes tervishoidu, vaid omavad mõju ka majandusele
WHO andmetel tundis 2020. aastal maailmas alaseljavalu 619 miljonit inimest. Krooniline seljavalu on üks peamisi töökaotuse ja töölt eemal olemise ning elukvaliteedi languse põhjuseid. Seda võib pidada ülemaailmseks rahvatervise probleemiks, mis ei koorma üksnes tervishoidu, vaid omab mõju ka majandusele.
Eestis viibis 2019. aastal tervisekassa andmetel 20–64-aastasest tööealistest isikutest seljavalu tõttu ajutisel töövõimetuslehel ligi 12 000 inimest, millest tulenev kulu ulatus üle 4,3 miljoni euroni. Tegevus- ja töövõime langus on seejuures suurem naistel, kõrgema vanusega inimestel ning neil, kelle mure on kestnud kauem ja valu on suurem. Üle 90%-l juhtudest on alaseljavalu mittespetsiifiline ehk valul ei ole tõsist püsivat põhjust.
„Üks võimalus, kuidas tööandjad saavad toetada oma töötajate seljavalude ennetamist, on lisada füsioterapeudi konsultatsioon töötajate tervisekontrolli paketti. Oleme nii teinud ka SEB-s, sest sellest võidavad nii töötaja, tööandja kui ka riik. Ettevõtte jaoks võib see tähendada vähem haiguslehti ja töölt (pikalt) eemal olemist – näiteks selja probleemide tagajärjel. Töötajal on võimalus hoida oma tervis korras ja riik säästab Tervisekassa kuludelt,“ jagab SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal laiemat pilti.
