Füsioteraapia: mida sellest tegelikult teame ja kuidas teadlikkust tõsta?
Paljud teavad, et füsioteraapia saab aidata kaasa inimese liikumisvõime taastumisele, säilitamisele ja arendamisele. Vähem aga ollakse kursis selle ennetava funktsiooniga ning mida täpselt füsioteraapia teenus hõlmab. Jaanika Reinmann, füsioterapeut ja SEB Life and Pension Baltic SE töötajakogemuse juht, annab ülevaate, milline on eestlaste teadlikkus füsioteraapiast ning pöörab tähelepanu terviseennetusele.
Kuigi füsioteraapia valdkond on viimastel aastakümnetel läbi teinud suure arengu ja füsioteraapia teenust pakutakse laialdaselt nii Eestis kui ka mujal maailmas, siis uuringud näitavad, et inimeste teadlikkus ja arusaam füsioteraapia teenuse olemusest on piiritletud. „Kaitsesin eelmisel aastal lõputööd teemal „Eestlaste teadlikkus füsioteraapia teenusest ja selle kättesaadavusest” ning tulemused näitasid, et füsioteraapiat seostatakse eelkõige ravivõimlemisega ja füsioterapeuti nähakse kui liikumisravi spetsialisti. Füsioterapeutilistest sekkumistest nimetati esimestena terapeutilisi harjutusi ja kinesioteipimist. Uuringust selgus, et jätkuvalt eeldatakse füsioteraapia teenusest ka massaaži ja manuaal-terapeutilisi sekkumisi, kuid võrreldes varasemate uuringutega on see teadmine ning arusaam siiski langustrendis,“ andis Reinmann ülevaate.
Ta lisas, et enamus uuringus osalejatest teadis, et füsioterapeudi ülesannete hulka kuulub patsiendi liigutusliku funktsiooni taastamine, arendamine ning harjutuskavade koostamine. „Küll aga teatakse vähem seda, et füsioterapeut ka hindab nii patsiendi tervislikku seisundit kui ka liigutuslikku funktsiooni, mis on tegelikult kogu teraapia alus,“ toonitas Reinmann.
Tark on investeerida oma terviseennetusse
Reinmanni sõnul on teadlikkus füsioteraapia teenusest vaid üks faktoritest, et tagada taastusravi õigeaegsus ja tõhusam ravitulemus. Teine oluline komponent on teenuse kättesaadavus. “Uuringu kohaselt hindavad eestlased füsioteraapia teenuse kättesaadavust heaks vaid Tallinnas ja Tartus. Uuringus osalenute sõnul on saadud füsioteraapia teenusele üldjuhul ühe kuu jooksul, mis võib olla kriitiliselt pikk aeg paljude terviseprobleemide korral. Enamik pöörduks füsioterapeudi vastuvõtule pääsemiseks esmalt perearsti poole ning ligi pooled suunduksid erialaarsti vastuvõtule, mis võib põhjustada veelgi ootejärjekordade pikenemist, arstide töökoormust ja kulu tervishoiusüsteemile,” võttis Reinmann uuringu tulemused kokku.
“On väga oluline, et tegeleksime inimeste teadlikkuse tõstmisega füsioteraapia teenusest ning veelgi enam selle kättesaadavusega, kuid see on pikk protsess ja muudatused üleöö kahjuks ei sünni. Seetõttu tuleks pigem mõelda, mida mina indiviidina saan teha ennetavalt oma tervise heaks, et lükata haigusi, traumasid ja vigastusi võimalikult kaugesse tulevikku,” ütleb Reinmann.
Reinmann näeb võimalust ka ettevõtetel panna õlg alla töötajate terviseennetusele. “Mul on hea meel näha, et väga paljud ettevõtted heas mõttes nügivad töötajaid tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks SEB on otsustanud füsioterapeudi konsultatsiooni lisada töötajate tervisekontrolli paketti. Lisaks pakutakse erinevaid loenguid, sportimisvõimalusi, kõnnivõistlusi, liikumisampse, kõnnikoosolekuid, aga ka tervisekindlustust, mis võimaldab töötajal vajadusel füsioterapeuti külastada. Võimalusi, kuidas panna töötaja töökohal rohkem “nihelema” ja liikuma, on piiramatu hulk. Tuleb olla vaid loov,“ selgitab Reinmann.
Lisainfo:
Kristi Jänes
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
telefon +372 665 5399
mobiil +372 5569 0616
e-post kristi.janes@seb.ee
