Endriko Võrklaev: veerand pensionifondide tootlusest tuli Nvidiast

Aasta algusest 2,5-kordistunud Nvidia aktsia väärtus on toonud rõõmu paljudele investoritele. Isegi, kui portfellis seda aktsiat otseinvesteeringuna pole, on see läbi kasvava osakaalu indeksites positiivse tõuke andnud paljudele portfellidele. Nii ka pensionikogujatele: Eesti pensionifondide poolaastatulemuste tipus troonis SEB pensionifond indeks. SEB pensionifondide viimase 12 kuu tulemused ületasid inflatsiooni madala riski kategoorias paar korda ja kõrge riski kategoorias koguni üle 9 korra.

SEB kõrge riskiga pensionifondides on Nvidia aktsia osakaal läbi teiste fondide üle 4% – Nvidia on aasta algusest lisanud neile pensionifondidele tootlusena suurusjärgu +3%. Poolaasta kogutulemusest 13-16% on seega ligi veerand tulnud vaid ühest aktsiast.

Kui tehnoloogiasektori hiiglasi esindav Nasdaq 100 indeks tõusis aasta algusest ligi +21%, siis võrdseid aktsiaosakaale kasutav Dow Jonesi aktsiaindeks umbes +8% ning väiksemaid ettevõtteid esindav Russell 2000 indeks vaid umbes +5%. Seega oli suur hulk väikefirmade aktsionäre tulemusega üsna rahulolematu. Suurte firmade edu ei ole aktsiaturul midagi enneolematut. 1960-70. aastatel tunti USA aktsiaturul 50 suurfirmat (näiteks General Electric, Coca Cola ja IBM) koondnimetusega Nifty-Fifty, mis samuti andsid tookord lõviosa aktsiaturgude tõusust.

Pessimistidel pole lihtne

Suve hakul kapituleerusid kaks viimast „karu“ (ehk hindade langusele panustajat) suuremate analüüsimajade tuntumate analüütikute hulgast – Mike Wilson Morgan Stanleyst ja Marko Kolanovic JP Morganist. Viimane on lisaks ka JP Morganist lahkumas. See näitab, kui raske on pessimistidel rallival aktsiaturul. Kas languse ootajate allaandmine on märk saabuvast krahhist? Mitte tingimata ja mitte kohe. 

Turgude languseks ei piisa, et aktsiad on „liiga palju“ tõusnud või fundamentaalselt kallid. Languseks on vaja käivitajat – selliseks sütikuks võib olla näiteks USA majanduse jahtumine. Esimesed märgid on õhus – tööpuudus on tasapisi kasvamas ehkki endiselt madal. USA tarbijad on suuresti koroonaaegsed reservid ära kulutanud ja kindlustunne kinnisvaraturul on nõrk. Föderaalreserv on inflatsioonilõksus ja ei ole seni intressimäärade langetamisega alustanud. Kuna USA turul on kinnisvaralaenud tavaliselt fikseeritud pikaajaliste intressimääradega, ei aita tulevased intressilangetused palju ka sealseid tarbijaid. Enamik majanduslangusi on minevikus tõuke saanud sellest, et keskpangad hoiavad intressimäärasid liiga kõrgel liiga kaua aega. 

Investorid jälgivad poliitilisi arenguid mõlemal pool Atlandi ookeani. Trumpi eduga USA valimisküsitlustel ollakse juba harjunud, mõnevõrra ootamatult tuli parempoolsete edu Euroopa parlamendivalimistel ja vasakpoolsete edu Prantsusmaa valimistel. Investoritele ei meeldi ei parem- ega vasakpopulism. Äärmused on ettearvamatud ja üks kartus on riikide kulutuste kasv ja selle rahastamine uute võlakirjaemissioonidega, mis viib pikemaajaliste intressimäärade tõusuni. Turgudel kardetakse võlakirjainvestorite „streiki“ ehk soovimatust lõputult paisuvaid puudujääke rahastada.

Üheksa korda inflatsioonist kiirem

Eesti pensionifondide poolaastatulemuste tipus troonis SEB pensionifond indeks +16,37% tulemusega. Kui kõrge riskiga pensionifondide kategoorias on viimastel aastatel suurem tootlus tulnud indeksfondidest, siis madala riski kategoorias on vastupidiselt edumaad kasvatanud aktiivselt juhitavad fondid. Statistikaameti juunikuu andmetel on aastane inflatsioonitempo Eestis aeglustunud +2,5% tasemeni – seega ületasid SEB pensionifondide viimase 12 kuu tulemused inflatsiooni madala riski kategoorias paar korda ja kõrge riski kategoorias koguni üle 9 korra.