Endriko Võrklaev: suure seitsmiku aasta

Möödunud aastale tagasi vaadates kandis investorite kannatlikkus vilja. Kui 2022. polnud investoritele kerge, siis 2023. aastal tõi uue lootuse. Aasta märksõna oli suurepärane seitse ning suurepäraseks saab hinnata mitte vaid tehnoloogiaettevõtete enneolematut tõusu, aga ka pensionifondide tootlust, mis mitmekordselt inflatsiooni ületas. 

Poliitikud mõistavad suure seitsmiku ehk G7 all seitset juhtivat tööstusriiki. 2023. aasta aga andis sellele terminile uue tähenduse ja varjundi. Maailma aktsiaindekseid vedas seitse olulist tehnoloogiaettevõtet: Apple (+44%), Microsoft (+53%), Alphabet (+53%), Amazon (+75%), Nvidia (+228%), Meta (+185%) ja Tesla (+95%), keda hakati kutsuma suurepäraseks seitsmikuks (magnificient seven). S&P500 aktsiaindeksi 2023. aasta +22% tootlusest eurodes andsid seitse tehnoloogiaettevõtet üle poole ning ülejäänud indeksi ettevõtted teenisid investoritele aastaga vaid umbes +7%.
 

SEB pensionifondides oli parim võimalus suure seitsmiku edust osa saada meie indeksfondides SEB pensionifond indeks (2023 tootlus +18,73%) ja SEB kliimatuleviku pensionifond indeks (2023 tootlus +19,52%). Indeksfondid investeerivad passiivselt ja ettevõtete osakaal portfellis sõltub nende turuväärtusest – seetõttu on ka selliste suurettevõtete kontsentratsioon portfellis märkimisväärne. SEB passiivsetes indekspensionifondides on seitsmiku osakaal umbes viiendik. Suur kontsentratsioon on aga kahe teraga mõõk – kui need üksikud ettevõtted langevad finantsturul ebasoosingusse, mõjutab see aktsiaindekseid väga olulisel määral.

Kas tehisaru suudab esimesel korral lendu tõusta?

Tehisaru (artifical intelligence – AI) on tulnud selleks et jääda ja suur osa 2023. aasta suure seitsmiku tõusust on selgitatav ootustega tehisaru revolutsioonile. Nvidia oli oma riistvara arendusega õigel ajal õiges kohas ja tehisaru kasvavate nõudmiste jaoks oli just Nvidia toodang määrava tähtsusega. Järgmine küsimus on aga, kas tehisaru ka sisuliselt suudab maailma muuta? Või võidavad sellest esimeses etapis vaid nö „labidamüüjad“, kui tõmmata paralleele kullapalavikuga 19. sajandi Californias. Ka internetifirmade esimeselt tulemiselt 1999. aastal oodati revolutsiooni, kuid aktsiaturgude jaoks lõppes see siiski fiaskoga. Alles internetifirmade teine tulemine aastaid hiljem tegi paljud tehnoloogiainvestorid rikkaks.

2023. aastat jäävad meenutama kevadine ehmatus USA pangandussektoris (mäletate veel Silicon Valley panga krahhi?) ning inflatsiooni taandumine. USA möödunud aasta tarbijahindade kasv oli 3,4% ja Eestis 4,04%. USA föderaalreserv tegi juulis viimase intressimäärade kergitamise tasemele 5,5% ning aasta lõpuks süvenesid ootused intressimäärade peatsest langemisest. Ootused majanduslangusest maailma suurimas majanduses USA-s ei täitunud, seevastu Eestis tuli meil leppida majanduse kahanemisega (inflatsiooniga korrigeerimata nominaalne majanduskasv oli siiski positiivne). Alanema asunud intressimäärad tõid tubli aastatulemuse ka võlakirjafondidele.

2023. aastal seljatasid fondid inflatsiooni

Kõik SEB pensionifondid lõid möödunud aastal inflatsiooni ehk kasvatasid pensionikogujate vara reaalväärtust. Tõsi – üle-eelmisel aastal, kui Eesti aastane hinnatõus oli 17,6%, pensionifondid seda ei suutnud, kuid pensionikoguja jaoks pole niivõrd oluline mõne üksiku aasta hinnatõus, vaid pikaajaline keskmine inflatsioon. Aktsiatesse investeerivad fondid on inflatsiooni edestanud ka pikemaajaliselt. Sel aastal oma 20. sünnipäeva tähistav SEB III samba pensionifond 18+ (endise nimega SEB Aktiivne Pensionifond) on oma tegevuse algusest osaku väärtust kasvatanud üle 2,7 korra, Eesti hinnatase on samal ajavahemikul kasvanud 2,2 korda. Olukorras, kus Eesti palga- ja hinnatase läheneb rikaste tööstusriikide tasemele, võiks eeldada, et ka meie inflatsioonitempo stabiliseerub tulevikus jõukamate riikide tasemel (USA ja Lääne-Euroopa riikide keskmine inflatsioon on pikaajaliselt olnud 2-3% aastas). 

Muutused portfellides

Passiivselt juhitavate indeksfondide portfellides muutusi ei toimu ning portfelli kohandab turg. Aktiivselt juhitavates pensionifondides tegime möödunud aastal erinevaid strateegilisi ja taktikalisi muudatusi.

Seni vaid aktsiatesse investeerivatesse fondidesse tõime sisse väikese võlakirjakomponendi. Lisasime kodupiirkonna allutatud võlakirju ning muu maailma võlakirjafonde. Keskmise ja kõrge riskiga võlakirjad pakuvad investoritele 5-12% aastatootlusi ning arvame, et lähiaastate vaates on see hea alternatiiv aktsiatele. Aktsiaosakaalus on meil 18+ fondides võimalus minna võimenduse abil ka üle 100% ja eelmisel aastal seda lühiajaliselt ka tegime – kõrgeim aktsiaosakaal oli 106% juures. Enamiku aastast olime siiski aktsiaosakaalus ettevaatlikumad kui pidevat 100% lähedast osakaalu hoidvad indeksfondid. Aasta lõpu seisuga olime ülekaalus väikeettevõtete, finantssektori ja taastuvenergia aktsiates. Tasakaalustasime aktiivselt juhitavate fondide portfelle osalustega börsivälistes ettevõtetes, kinnisvaras ja Kagu-Eesti metsamaas.

Töös olid mitmed kohaliku piirkonna investeerimisprojektid – kinnisvara ja iduettevõtted läbi spetsialiseeritud fondide, samuti lisasime uue üleeuroopalise börsiväliste ettevõtete erakapitalifondi SEB Private Equity Global Direct III. Passiivsetes indeksfondides mõistagi kodupiirkonna investeeringud ning erinevad alternatiivsed investeeringud (kinnisvara, mets, iduettevõtted) võimalikud ei ole.

Muutsime nimesid

Lisaks tööle portfellidega, muutsime eelmisel aastal ka oma fondipakkumise värskemaks ja selgemaks. Nüüdsest peegeldavad meie fondide nimed sobivat vanust, kellele fond on mõeldud. 18+ fondid sobivad noortele ja hingelt noortele vanuses 18-54, vanematele pensionikogujatele on sobilikumad fondid 55+, 60+ ja 65+. Samuti ühendasime SEB Energilise Pensionifondi fondiga SEB Pensionifond 100, ühendatud fond sai nimeks SEB pensionifond 18+. Tasub üle vaadata, kas kogute ja investeerite kõige sobilikumas fondis.

2024 on maksete tõstmise aasta

Alanud aastal on mõistlik kasutada võimalust hakata järgmisest aastast tegema II pensionisamba fondidesse suuremaid sissemakseid – avaldusi selleks saab esitada juba täna. Teise sambasse on nüüd võimalik investeerida maksueelset raha kuni 6% brutopalgast, millele riik lisab sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kui kolmandas sambas tagastatakse tulumaks järgmisel aastal, siis teise samba puhul „tagastatakse“ ja investeeritakse tulumaks koheselt. Regulaarselt 10% teises sambas ning 15% kolmandas sambas panustades võib endalegi ootamatult pensioniks miljon koguneda.

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht

Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.

Lisainfo: 

Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank

mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee 
www.seb.ee