Endriko Võrklaev: pensionifondid on augusti võbelustest taastunud

Juulis ja augustis tuletasid aktsiaturud taaskord meelde, et kõrgem tootlus ei tule niisama, vaid selle saavutamiseks tuleb taluda närvilisust, langusi ja vahel ka paanikat. Ehkki 2024 algusest on parima tulemuse teinud kõrge riskiga aktsiafondid, tegid juulist septembrini parima tootluse hoopis konservatiivsed fondid.

Laiapõhjalised aktsiaindeksid tegid suvel läbi ligi -10% kukkumise. Languseks ei olnud palju vaja – turuosaliste mure USA tööpuuduse kasvu pärast ning Jaapani jeeni järsk tõus, mis lõi jalad alt jeeni langusele panustajatel. Nüüdseks on enamik aktsiaturge sellest langusest toibunud, kuid näiteks tehnoloogiasektor ei ole senini oma juuli tippe suutnud uuesti alistada. Aasta esimesel poolel säranud Nvidia aktsia on juba neli kuud närviliselt liikunud ja endiselt madalamal tasemel kui juunikuus.

Kas nüüd, mil kaks suurt keskpanka on intressilangetustega alustanud, võiks aktsiatele terendada head ajad? Ajalugu seda ei kinnita, sest tavaliselt on intressilangetuste põhjuseks halvenev majanduskliima ning see teatavasti ettevõtetele ja investoritele ei meeldi. Nii USA, Hiina kui Euroopa makronäitajad on kerges nõrgenemistrendis, kuid äkkpidurdusele need siiski veel ei viita ja USA-s on olukord kardetust parem.

Palju vaieldakse selle üle, kas me oleme hetkel justkui aastas 1999, mil tehnoloogiasektori mulli lõhkemiseni oli jäänud loetud kuud või hoopis nagu aastas 1995, kui ees ootas viis aastat tublit aktsiaturgude tõusu. Oluline erinevus 1999. aasta internetimulli ja praeguse tehisaru entusiasmi vahel on see, et praegused juhtivad tehnoloogiaettevõtted teenivad korralikke kasumeid. Samuti on oluliselt kasvanud Hiina majanduse kaal ja mõju.

Silma paistavad elektritootjad ja Hiina

Aktsiaturgudele on viimastel kuudel ja nädalatel tekkinud uued vedurid – kommunaalteenuste sektor (inglise keeles utilities) ja Hiina. Kommunaalteenuste sektorisse kuuluvad näiteks energiaettevõtted ja elektrivõrgu haldurid (näiteks Hispaania elektritootja Iberdrola ja Itaalia energiaettevõte Enel) ning samuti gaasivõrkude operaatorid ja vee-ettevõtted. Kommunaalteenuste sektorit peetakse nn. kaitsvaks sektoriks – seda tüüpi aktsiatel läheb suhteliselt paremini, kui muu turg on närviline. Samuti on kommunaalteenuste aktsiaid aidanud langusele pööranud intressimäärad. SEB aktiivselt juhitavates pensionifondides investeerisime kommunaalteenuste sektorisse läbi Amundi S&P Global Utilities ETF-i. Lisaks on pead tõstnud väikeettevõtete (small cap) aktsiad, millele on samuti soodne jätkuv intressimäärade languse väljavaade. SEB aktiivselt juhitavates pensionifondides me siiski väikeettevõtete osakaalu kasvatanud ei ole.

Hiina võimud alustasid septembri lõpus märkimisväärsete ergutusmeetmetega, et kiduvat majanduskasvu toetada. On koguni arvamusi, et käes on kriitiline pöördepunkt (nn. whatever it takes moment, kui kasutada Euroopa Keskpanga eksjuhi Mario Draghi kuulsaid sõnu aastast 2012) ning Hiina võimud teevad mida iganes, et kinnisvaraturgu ja tarbijate meeleolusid turgutada. Osalt selle tulemusena sööstis septembri lõpus raketina üles Hiina aktsiaturg – alates 10. septembrist on Hiina aktsiate ETF-id tõusnud +25% ning see aidanud vedada ka laiapõhjalisi arenevate turgude fonde. Arenevate turgude aktsiad on aastaid USA turust suurelt maha jäänud ning optimistid loodavad nüüd selle trendi pöördumist. Hiina aktsiate sööstu võimendas ilmselt ka see, et spekulatiivsemad investorid olid Hiina osas lootuse kaotanud ning panustasid jätkuvale Hiina aktsiate langusele – turu tõus sundis neid oma positsioone sulgema ehk Hiina aktsiaid ostma. SEB pensionifondides saame Hiina tõusust osa läbi arenevate turgude fondide ja ETF-ide.

Allikas: Bloomberg

Suvel särasid konservatiivsed fondid

Ehkki aasta algusest on parima tulemuse teinud kõrge riskiga aktsiafondid, tegid suvekuudel parima tootluse hoopis võlakirjafondid. Intressimäärade järsk alanemine alates juulikuust nii siin kui sealpool ookeani andis taganttuule võlakirjade hindadele. Intressimäärade languse kaasmõju on aga see, et ettepoole vaadates on oodatavad tootlused võlakirjafondidel väiksemad. Kui aasta tagasi oli SEB pensionifond 65+ portfelli oodatav tootlus tähtajani umbes 4,5%, siis tänaseks on selle pensionifondi võlakirjaportfelli ettevaatav tootluspotentsiaal 3,4%. Tegelik tootlus võlakirjaportfellilt võib aga kujuneda oodatust erinevaks – allpool tabelis näeme selle fondi viimase 12 kuu tootluse veerus tulemust +10,12%, mis on märksa kõrgem aasta tagasi valitsenud oodatavast tootlusest 4,5%. Erinevus tuleneb intressimäärade langusest, mis tõstab võlakirjade hindu. Teise põhjusena on SEB pensionifond 65+ portfellis ka väike aktsiakomponent, mis on samuti viimasel aastal tootlusele tubli lisa andnud.

Müüsime võlakirju ja ostsime aktsiaid ning iduettevõtteid

Suvekuudel müüsime kõrge riskiga aktiivselt juhitavatest fondidest erinevaid võlakirju. Põhjuseks oli nii toimunud hinnatõus kui ettevaatavalt ebapiisav tootluspotentsiaal. Kasutasime vabanenud kapitali aktsiate ostmiseks soodsamatelt hinnatasemetelt. Sektoritest olime ülekaalus kommunaalteenustes ja panganduses.

Tegime uue investeeringu kinnisesse iduettevõtete fondi Superangel Two. Tegemist on kõrge riskiga investeeringuga, mis sobib kõrge riskiga aktiivselt juhitavatesse pensionifondidesse 55+, 18+ ja III samba 18+. Superangeli portfellis on mitmeid rohkem- ja vähemtuntud varase faasi ettevõtteid. Riskikapitalile omaselt ei saa kõigist neist edulugusid, aga riskikapitali fondide tulemuse toovad üksikud kasvuraketid ja tulevased ükssarvikud. Kõigi Eesti ja teiste Balti riikide investeeringute osakaal SEB aktiivselt juhitavates pensionifondides on umbes 16%, indeksfondides Eesti investeeringuid ei ole.

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht

Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk.

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega SEB kodulehel www.seb.ee ning vajaduse korral registreeru nõustamisele.
 

Lisainfo:

Maarja Kalamas
Kommunikatsioonijuht
Erakliendi valdkond
SEB Pank

Telefon: +372 53 045 743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee