Elisabet Visnapuu: iga „investment piece“ ei ole tegelikult investeering
Tallinn Fashion Week tõstab taas rambivalgusse selle, mida kanname, ihaldame ja väärtuslikuks peame. Kuuleme sageli väljendit „investment piece”, mille all peetakse tavaliselt silmas kallist käekotti või kella, mis hoiab oma väärtust ja muutub aastatega veelgi hinnalisemaks. Siin tasub aga moe esteetika hetkeks kõrvale jätta ja vaadata luksuseset investori pilguga, sest kõrge hind, eksklusiivsus ega isegi järjepidev hinnatõus ei tee ühestki esemest automaatselt head investeeringut. Investeeringu tegelik proovikivi saabub alles siis, kui soovid selle rahaks teha.
Hinnatõusu numbrid on igal juhul muljetavaldavad
2016. aastal maksis Chanel Classic Flap keskmiselt 4300 eurot ning praegu küsitakse selle eest 10 500 eurot, mis teeb keskmiselt üle 9% tõusu aastas. Hermès Birkin 25 on kallinenud 5900 eurolt 9 600 euroni ehk ligi 5% aastas ning Lady Dior umbes 3200 eurolt 6400 euroni ehk ligi 7% aastas. Rolex Submariner Date’i hind on alates 1995. aastast tõusnud umbes 2 200 eurolt ligikaudu 11 000 euroni, mis teeb keskmiselt 5,5% aastas ehk üle kahe korra kiiremini kui inflatsioon samal ajal.
Investori jaoks on aga määrav see, mida eseme eest müües tagasi saab, ja siin lähevad brändide teed lahku. Birkin on parim näide sellest, kuidas käekott võib tõesti investeeringuna toimida. Laitmatus seisus Birkin 25 või 30 maksab järelturul 24 000-26 000 eurot ehk ligikaudu 2,5 korda rohkem kui poes. Kes sai 2016. aastal Birkini butiigist jaehinnaga, on oma raha tänaseks umbes kolmekordistanud. Chaneli Classic Flap hoiab samuti oma hinda, sest laitmatus seisus klassikalise koti eest makstakse järelturul 80-95% praegusest jaehinnast. Lady Diori eest saab kasutatuna tavaliselt 50-75% uue hinnast. Kellabrändide seas hoiavad väärtust eelkõige Patek Philippe, Rolex ja Audemars Piguet, mille kellad müüvad järelturul keskmiselt jaehinnaga või sellest kallimalt.
Käekott vs indeksfond
Võrdluseks tasub vaadata ka aktsiaturgu. Arenenud riikide aktsiaid koondav MSCI World indeks on viimase kümne aasta jooksul teeninud keskmiselt umbes 13% aastas, nii et kümme aastat tagasi indeksifondi pandud 10 000 eurost oleks täna saanud ligikaudu 33 000 eurot, eeldusel, et dividendid reinvesteeriti. Aktsiaturul on omad kõikumised: näiteks 2022. aastal langes sama indeks ligi -13%. Ka kõige hinnatumad luksusesemed ei ole turukõikumiste eest kaitstud. Näiteks saavutasid Rolexi kellade järelturuhinnad 2022. aasta kevadel rekordtaseme, kusjuures mõne eriti nõutud mudeli eest oldi valmis maksma isegi enam kui viis korda kõrgemat hinda kui ametlikus müügivõrgus. Sellele järgnes aga järsk hinnalangus – näiteks populaarse Rolex Daytona mudeli järelturuhind kukkus sama aasta lõpuks tipptasemest enam kui kolmandiku võrra.
Oluline erinevus peitub hoopis selles, millist riski investor võtab.
Indeksfondis on raha hajutatud kümnete riikide ja tuhandete ettevõtete vahel. Luksuseseme puhul võib suur osa tulemusest sõltuda ühest moemajast, ühest mudelist, värvist, seisukorrast ja isegi sellest, kas alles on originaalkarp ning dokumendid. Ühel juhul panustad maailmamajanduse ja ettevõtete pikaajalisele kasvule, teisel juhul sellele, et konkreetse eseme ihaldusväärsus kestab.
See ei tähenda, et viimane oleks halb valik. Vastupidi. Luksusesemel on omadus, mida fondiosakul kunagi olema ei saa: seda saab kasutada. Kvaliteetne käekott või kell võib pakkuda kümneid aastaid reaalset kasutusväärtust ja esteetilist naudingut ning säilitada samal ajal arvestatava osa oma rahalisest väärtusest. Lisaks ei pruugi klassikaliste mudelite hinnad liikuda aktsiaturuga samas taktis, mis annab neile alternatiivse vara tunnuseid. Ent selle eelise hind on väiksem likviidsus ning tunnetus valida õige bränd ja mudel. Lisaks tuleb arvestada hoiustamise, kindlustuse, eseme seisukorra ning lõpuks ostja leidmisega. Indeksfondi saab seevastu investeerida ka väikeste summade kaupa ning vajadusel suhteliselt kiiresti rahaks teha.
Kõike, mis kasvatab väärtust, ei pea nimetama investeeringuks
Iga hea ost ei pea olema investeering. Kui aga unistad mõnest kotist või kellast ja kavatsed seda aastaid kanda, võib see olla väga mõistlik ost, eriti kui valid klassikalise mudeli tuntud majast ning hoiad alles nii karbi kui dokumendid. Kui tahad mõnd tuntud moebrändi omada ning eesmärk on aga kasvatada vara süstemaatiliselt ja pikaajaliselt, võib investeeringuna parima ostu leida hoopis turgudelt.
Elisabet Visnapuu
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht