Eesti riigivõlakirjade aasta kokkuvõte

2024 oli hea aasta nii Eesti riigivõlakirjade investoritele kui ka emitendile endile. Kokku kaasati kapitaliturgudelt üle 1.7 miljardi euro, mis on kaks korda rohkem kui aasta varem. Suurimaks emissiooniks kujunes jaanuaris toimunud 10 aastaste võlakirjade emissioon, mida pakuti investoritele ühe miljardi eest, kuigi koguhuvi ulatus investoritel üle 7.2 miljardi euro. Kuni ühe aasta pikkuste noteeringutega kaasati veidi üle poole miljardi ja ajalooliste rahvavõlakirjadega täiendati kapitalipuhvreid 200 miljoni euro jagu.

Ajalooline emissioon

Veel selle aastani oli Eesti riigivõlakiri kättesaadav vaid professionaalsetele investoritele. Pilt muutus, kui sügisel toimunud rahvavõlakirja abil kaasas 3.3%se aastatootluse juures Eesti riik 200 miljonit eurot. Kuigi jaeinvestorite osakaal emisiooni mahust jäi tagasihoidlikuks, siis nominaalselt oli tegu vägagi suure huviga – 29 miljonit eurot. Veel enam jooksid sellele tormi institutsionaalsed investorid, kelle koguhuvi ulatus üle 790 miljoni euroni.

Praguseks on rahvavõlakiri börsil kaubelnud üle kolme kuu. Aasta jooksul sellega tehtud enam kui 300 tehingut ja kogumahus kaubeldud üle kolme miljoni euro eest. Suuresti on hinna kujundajateks olnud institutsionaalsed investorid, mis on aidanud ära hoida suuremad kõikumised väärtpaberi hinnas. Ka praegu on tegu ühe likviidseima instrumendiga Balti turul, kui ostu ja müügi ääre erinevus on vaid 0.2% ning neilt tasemetelt on võimalik kaubelda üle 100 tuhande euro.

Tulus investeering investoritele

Selle aasta jooksul on olnud Eesti riigivõlakirjad igati positiivse tulususega ka investoritele. Aasta alguses toimunud 10 aastane noteering on pakkunud lisaks 3.25%sele kupongile ka üle 2%st hinnakasvu. Hästi on läinud rahvavõlakirja emissioonis osalenutel. Intressimäärade languse saatel on tõusnud ka 2026 aasta võlakirja hind 1.2%, samal ajal kui kohalik aktsiaturg on olnud languses.

Veelgi paremat tootlust on pakkunud juba varasemalt emiteeritud keskpikad võlakirjad. 2030 aastal lunastatav noteering on aastaga investorite kukruid kergitanud enam kui 6%se hinnatõusuga. Kaks aastat pikema noteeringu hind on oluliselt vähem kerkinud, vaid 2%, kuid tänu 4%sele kupongimäärale on kogutootlus samuti 6% ümbruses.

Riigirisk on langenud

Enne Ukraina sõja algust sai võrreldes Saksamaaga Eesti 0.4% kallimalt laenu. Relvakonfliktist alates on Eesti riskipreemia tõusnud aga 1% peale, viidates enam kui 1.5 kordsele riigiriski kasvule. Just neil põhjustel langetas aasta alguses S&P Eesti riigi pikaajalist krediidiratingut AA- tasemelt A+´ile. Kuna langetus oli ootuspärane, siis turg sellele suurelt ei reageerinud.

Kuigi sõda Euroopas endiselt kestab, näib investoritele Eesti riik tunduvalt vähem riskantsena kui aasta varem. Möödunud aastal kauples 2030 aasta noteering Saksamaa võrdväärsega võrreldes keskmiselt 1.04 protsendipunkti kõrgemal. See aasta on tootluste vahe langenud 0.82 protsendipunktile.

Laenu hind on langenud

2024 aastal on suuresti langenud just lühema perioodi võlakirjade tootlus. Kui veel aasta alguses kauples Saksamaa ühe aasta pikkune võlakiri 3.2%se saagikusega, siis nüüdseks on tasuvus langenud 2.3%ni. See on abiks olnud ka Eesti riigile, mis kaks korda aastas 6 ja 12 kuu pikkuseid võlakirju emiteerib. Veebruaris toimunud pakkumisel saadi 6 ja 12ks kuuks laenu vastavalt 3.85% ja 3.6% tasemelt. Kuus kuud hiljem toimunud emissiooni käigus leppisid investorid keskmiselt 3.17% ja 2.86% tootlustega.

Pikema perioodi tootlused on see-eest liikunud aga külgsuunda. Arvestades, et Eesti 10 aastane võlakiri kaupleb oma nominaalist 2% kõrgemal tasemel, võiks hetkel saada riik 10ks aastaks laenu samalt või isegi veidi paremalt tasemelt.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler