Balti võlakirjainvesteeringute roll pensionifondides
Paljud pensionikogujad hindavad SEB pensionifondide juures võimalust investeerida kohalikule Balti turule. Lisaks pensionifondide teenitud tulule toetavad investeeringud ka kohaliku majanduse kasvu.
Kohalikud aktiivselt juhitud pensionifondid kui pikaajalised investeerijad saavad panustada kohaliku majanduse stabiilsusesse. Erinevalt rahvusvahelistest investoritest on kohalikel pensionifondidel teadmised kohalike olude kohta – sagedasti on just pensionifondid pikaajaliste võlakirjade ostjad ning rahastusallikate pakkujad ka keerulistel aegadel.
Balti võlakirjainvesteeringute võimalused on tihtipeale ülemaailmsete või Euroopa institutsionaalsete investorite radarilt väljas. Nende vaatenurgast ei ole fikseeritud sissetulekuga investeeringute võimalused Baltimaades märkimisväärsed, kuna suuri ja likviidseid võlakirjaemissioone on väga vähe ning nende likviidsus on suhteliselt madal. See tuleneb Baltimaade majanduste väiksusest, valitsuste madalast võlakoormusest, suurte ettevõtete väikesest hulgast, õhukestest kapitaliturgudest ja pankade suurest rollist.
Balti võlakirjad pakuvad kõrgemat tasuvust
Euros noteeritud võlakirjade koondindeks* jälgib euroala investeerimisjärguga võlakirjade, nii valitsuste kui ka ettevõtete võlakirjade, tootlust. Baltimaade osakaal indeksis on kokku 0,24%, mis on neli korda madalam kui Baltimaade osakaal, lähtudes kolme riigi sisemajanduse koguproduktist (SKT). Isegi see väike hulk on tugevalt kaldu likviidsemate valitsuse võlakirjade poole, kuna ettevõtete võlakirjad moodustavad indeksist vaid 0,0164% (6,7% Baltikumi osakaalust indeksis). Ühelgi indeksifondil, sealhulgas Eesti pensioniindeksifondidel, mis järgivad selliseid võrdlusaluseid, praktiliselt ei ole ega saa olema olulisi investeeringuid Balti võlakirjadesse, ükskõik kui atraktiivsed need ka poleks. Välismaised suured võlakirjafondid jätavad Baltikumi investeeringud sageli tähelepanuta või kujutavad need endast võrdlusindeksist erinevat panust. Viimasel juhul on kõik sellised investeeringud keerukamatel perioodidel potentsiaalselt volatiilsemad. Asjaolu, et meie turud on väikesed, ei tähenda aga, et need oleksid madala tootlikkusega või kahjumlikud. Tegelikult võib olukord olla täiesti vastupidine.
| Võlakirjade osakaal indeksis | Euroala SKT osakaal | Võlakirjade osakaal SEB pensionifondis 65 | |
|---|---|---|---|
| Eesti | 0.04% | 0.26% | 15.73% |
| Läti | 0.10% | 0.28% | 6.35% |
| Leedu | 0.11% | 0.50% | 5.69% |
| Kokku | 0.24% | 1.04% | 27.77% |
Allikad: Bloomberg, IMF, SEB arvutused
Valitsusvõlakirjade maailmas ignoreerivad euroala valitsuse võlakirju käsitlevad globaalsete pankade analüütikud oma uurimisaruannetes sageli Baltimaade valitsuste võlakirju täielikult. Baltimaade valitsusvõlakirjad pakuvad Lääne-Euroopa valitsustega võrreldes väiksemat võlakoormust ja hallatavamat eelarveolukorda, kuid siiski kõrgemat tasuvust. Tasuvuseelis on varasemast madalam ja moodustab osaliselt mittelikviidsuse preemia, kuid madala riskiga investeeringute puhul on see siiski märkimisväärne. See on kõige ilmsem, kui võrrelda intressimäärasid ja võlataset Prantsusmaa või Hispaania valitsusvõlakirjadega. Seetõttu moodustavad Baltimaade valitsusvõlakirjad ja eelkõige Eesti valitsusvõlakirjad tänu oma suhtelisele atraktiivsusele SEB valitsusvõlakirjade investeeringutest suurima osa. Igaüks, kes investeerib passiivselt juhitud võlakirjafondidesse, mis järgivad euroala indekseid, ostab kaudselt kas madala oodatava tootlusega Saksa võlakirju või likviidsemaid, kuid ühtlasi suuremate võlgadega Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia võlakirju.
Lisaks valitsusvõlakirjadele ka Balti ettevõtete võlakirjad
SEB pensionifondid investeerivad aktiivselt ka Balti ettevõtete võlakirjadesse. Kohalike ettevõtete võlakirjade emiteerimisel domineerivad kommertspangad, kes soovivad täita omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid (MREL) või suurendada oma kapitali allutatud võlakirjade emiteerimisega. Samuti paistavad silma tarneettevõtjad, kes investeerivad taastuvenergia tootmisvõimsusse ja võrku, et tagada energiasõltumatus ning muud emitendid, näiteks kinnisvara emitendid, äriühingud teistes sektorites.
Baltimaade ettevõtetel on suurte Lääne-Euroopa ettevõtetega võrreldes tihti väiksem finantsvõlg, kuigi sageli tuuakse kohaliku võlakirjaturu puuduseks nende väiksus, väiksem hajutatus ja teatud sektorite suur kontsentratsioon. SEB pensionifondide jaoks on atraktiivseks investeeringuks finantssektori võlakirjad, kuna võlakirjade välja andmine on tingitud pigem regulatiivsetest nõuetest kui rahastamisvajadustest, ning kõrgem intressikeskkond on pankadele kapitalipuhvrite säilitamisel ja suurendamisel kasu toonud.
Oleme Balti ettevõtete võlakirjade turgu siiski SEB pensionifondide jaoks väärtuslikuks pidanud, kuna neil on Lääne-Euroopa ettevõtetega võrreldes siiski oluline tootluseelis.
Soodne tootluse väljavaade
SEB pensionifondide kohalikud investeeringud on enamasti koondunud suurematesse ja likviidsematesse investeerimisjärgu reitinguga võlakirjadesse (Ignitis, Augstprieguma Tikls, LHV, Luminor, Šiaulių), et hoida kontsentratsiooni- ja likviidsusriskid mõistlikul tasemel. Samuti on pensionifondid valmis võtma täiendavaid krediidiriske investeerimisjärgu reitingust väiksema reitinguga emitentide ja allutatud võlakirjade puhul, kui riski hind on atraktiivne.
Pensionifondide vara investeerimisel valitakse väga hoolikalt võlakirjasid, kuhu investeerida. Paljud tehingud ei saa teoks kas hinnakujunduse, riski või suuruse ja likviidsuse kaalutlustel. SEB pensionifond 65+ portfellist moodustavad Baltikumi ettevõtete investeeringud hetkel 18,5%.
Globaalsed investorid on kohalikud finantsturud suuresti tähelepanuta jätnud, kuigi need võivad pakkuda ka kõrgemat intressi või oodatavat tootlust. SEB pensionifondide kogemus on näidanud, et aktiivselt juhitud pensionifondides on kohalikud investeeringud andnud paremat tootlust.
Vladislavas Zaborovskis
SEB Varahalduse fondijuht
*Tootlustega saab tutvuda Bloombergi lehel (avatud tellijatele). Tuleviku tootlused võivad olla mineviku tootlustest madalamad või kõrgemad.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse, nõustamise ega toote või teenuse pakkumise või soovitusena lepingu sõlmimiseks. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne investeerimisotsuse tegemist palun tutvuge pensionifondi prospekti, põhiteabe ja tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga ja registreerige nõustamisele.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
Kommunikatsioonijuht
Erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon: +372 53 045 743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
